Tallinna Botaanikaaed annab teada

Laupäeval, 20. juulil toimub Tallinna botaanikaaias marjapäev

Kell 12.00 algaval marjasortide esitlusel tuleb juttu maasikate, vaarikate, sõstarde, karusmarjade, aga ka kuslapuude jt vähelevinud marjataimede kasvatamisest koduaias. Sortide uurimise tulemusi valgustavad Polli aiandusuuringute keskuse teadur Liina Arus ja aiandusagronoom Väino Eskla.

Huvilised saavad kuulda sordivaatluste uusimatest tulemustest, paljunduses olevate sortide eelistest ja puudustest. Lisaks tuleb juttu marjataimede istutamisest ja kasvuaegsest hooldamisest, haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.

EOÜ tuletab meelde

Foto Juho Könonen

Tutt-tiir (juv)

Põõsaspea rändeloendused startisid 30. juunil. Päevikus kajastame regulaarselt hooaja huvitavamaid sündmusi ja vaatlusi.

Esmakordselt 2004. aastal toimunud mahukat rändeseiret on korratud iga viie aasta järel ja rändevaatlused kestavad seegi kord novembri alguseni. Põõsaspeale koonduvad linnurühmad pesitsevad Loode-Venemaa väga suurel tundra alal ja arvukuse muutuste ja pesitsusedukuse jälgimiseks on Põõsaspea sügisene seire asendamatu. Eelmised kogu sügishooja katvad loendused toimusid 2004., 2009. ja 2014. aastal

Fotod WikipediA

Arušampinjonid

Arušampinjon         Agaricus campestris

Tutvustame täna looduses ja linnakeskkonnas juba nüüd leitavaid suviseid šampinjonide liike.

Arušampinjone võisime leida juba juunikuus, kusjuures noori seeni võime leida veel septembrikuus.

Wikimedia Commons. Foto: Andreas Kunze

Punakas narmasnutt

Punakas narmasnutt           Inocybe erubescens

Vaevalt, et tänapäeval enam keegi linna haljasaladelt seeni söögiks korjab, aga meie ühe mürgiseima seenega saab ka linlane tutvuda ja seda juba juuli algusest, aga paiguti isegi varem.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide ja inimese sigimiskäitumine on sarnane: moodustuvad paarid, sageli ollakse partnerile truud aastaid ning kasvatakse koos üles mitmeid järglasi. Selliselt toimetavaid linnuliike nimetatakse sotsiaalselt monogaamseteks. Siiski on DNA-uuringutest selgunud, et ligi 90% näiliselt truudest linnuliikidest ei ole seda ning neil on ka paarivälised suhted (PVS). Isaslinnu kasu võõra emase mune viljastada on lihtne mõista – nii suurendab ta enda järglaste arvu, emaslinnu kasu peitub aga järglaste geneetilise mitmekesisuse suurenemises.