Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Sarvördi „sarv“ helendab pimeduses

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vastassugupoole tähelepanu köitmiseks arenenud tunnused võivad esmapilgul kahjulikud näida. Näiteks isasel kuldfaasanil (Chrysolophus pictus) või sini-paabulinnul (Pavo cristatus) oleks tõenäoliselt kergem liikuda, kui neil uhket saba ei oleks. Sellised kohmakad, kuid silmatorkavad tunnused on aga emaslindudele atraktiivsed, sest kõige kirevamat ning suuremat saba saavad endale lubada vaid tugevad isased. Just seepärast on sellised paabulinnusabad soositud sugulise valiku poolt.

Sarvördi nokale kasvab pesitsushooaja lähenedes silmatorkav "sarv".

29. NÄDAL 15.7.2019.- 21.7.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kartul õitseb ja teravili kollendab

Nädal algas külma ööga. Õhus langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval kella viie paiku 3,4 kraadini ja rohu kohal esines nõrka öökülma. Hommikupoolik oli pilves ja jahe, kuid pärastlõunaks soojenes õhk päikese mõjul 21 kraadini.

Edaspidi enam nii jahedaid öid sel nädalal ei esinenud ja ka päevased termomeetrinäidud korrast tõusid.

Laupäeval mõõdeti õhus juba maksimaalseks temperatuuriks 25 ja pühapäeval 27 kraadi.

Õitsev tatrapõld Õitsev tatrapõld

Õitsev tatrapõld

VIDEO: Kurepoegade lennuharjutused

Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist

Emaslind Kati saabus pesale, kurepojad toidu ootel

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Mõlemad vanalinnud nii Emaslind Kati, kui isaslind Karl käivad noorlinde kenasti toitmas, aga eile tegi üks noorlindudest oma esimese lahkumise pesalt ja näha oli, et kui ilm vähegi lubab muutuvad lennuharjutustega päevad tavapäraseks.

VIDEO: Vaenuköis Mulgimaal

Video salvestas Andre Allese

 

Reede õhtul Vana-Karistel

Sellis ilmingut kohatakse suhteliselt harva.

Millega siis tegu?

Tegemist on leinasääsklaste sugukonda kuuluvate vaenusääse /Sciara militaris/ vastsetega, kes on musta pea ja poolläbipaistva kehaga umbes seitsme millimeetri pikkused.

Elupaigaks niiske metsakõdu. Valmikutena näevad vaenusääsed välja nagu sääsed ikka, aga antud olukorras on tegu vastsetega.

Mis ajab vastsed selliselt liikuma?

Kas on tegu sobivat nukkumiskohta otsivate vastsetega või sobiva toitumiskohale liikujatega? Teadlastelgi puudub veel piisav selgus.

Vesikuppude õitseaeg

Fotod Arne Ader

Kollane vesikupp

Kollane vesikupp ( www.loodusemees.ee )

 

Kollane vesikupp       Nuphar luteum

 

Kollased vesikupud kasvavad ja õitsevad sageli koos vesiroosiga. Kasvusügavuski on nimetatutel pea sarnane, kuid enne sügavamat veepeeglit on viimased tavaliselt vesikupud  Ujulehed paistavad neil esmapilgul olevat päris sarnased.  Miks on vesikupu lehed sageli ilusamad ja tervemad, kui vesiroosi omad? Putukatele „maitsevad“ enam vesiroosi ujulehed, põhjuseks ka kogu vesikupu kerge mürgisus.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.