Linnuvaatleja teavitab tulemused

Foto Arne Ader

Sinikael-pardi pesakond ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 124 ja edasijõudnuid 36. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 70 ja edasijõudnutest 10 osalejat.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Punasilm-liidrikud ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalal jalutasin oma maakodus tiigi ääres ja äkki nägin, kuidas maarjaheina kõrte ja jürilillede vahel pärlendas midagi. Kogu tiigikallas oli täis pisikesi kristalle. Ja suurem oli mu üllatus, kui nägin, et sinna polnud haldjarahvas maha pillanud oma säravaid pärle, vaid tiigiäär oli täis väikesi säravaid haldjatiibu.

Siis tärkas minus loodusteadlane ja silmitsesin neid tiibu lähemalt – kiilitiivad! Ja neid oli palju. Siis tuli muidugi ka meelde, et olin märganud enne siin pikalt askeldamas linavästrikku, kes hoolega praegu kõike söödavat poegadele pessa tassib. Ja et rohkem vorstikesi nokavahele ära mahuks, siis on linavästrikel kombeks kiilidel ja liblikatel tiivad enne maha rapsida.

Video salvestas Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Sellised ongi tänavu maikuus ilmavalgust näinud kitsetalled koos hoolitseva metskitse emasloomaga.

Need kitsetalled peavad olema vähemalt nädalased, et suudavad kitsele järgneda. Esimese elunädala jooksul käis kits tallesid imetamas sünnikoha läheduses. Kitsetallede sünnikaal oli umbes kilo ringis või veidi enam. Arvukate vaenlaste eest kaitseb kitsetallesid hoopis see, et nad on päris „lõhnataud“ ehk röövlid nende olemasolu ei haista.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja Margus Ellermaa leidis eile, 30. mail Ruhnu saarelt seni Eestis nägemata punakurk-põõsalinnu (Sylvia cantillans), kelle pesitsusalad asuvad Vahemeremaades ja talvitusalad Aafrikas Sahara lõunaosas. Kuna punakurk-põõsalind eksib Põhja-Euroopasse suhteliselt sageli – näiteks Soomes on punakurk-põõsalindu vaadeldud üle 40 korra seega oli ta oodatud eksikülaline ka Eestis. Punakurk-põõsalind on Eesti linnuliikide nimestikus 390. liik.

Ruhnu saarel vaadeldud punakurk-põõsalinnu fotod ja laulu salvestise leiab eElurikkuse andmebaasist.

Veebikaamera pilt Ice Age, LK foorumist

Kell oli 9.40, kui esimene kuldnokapoeg lendu läks

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Aga nagu tavaliselt tuleb järgnevatel lennuaval pisitasa julgust koguda ja eks vanalindude nägemine annab esimesele lennule veidi julgust juurde.

Teine kuldnokapoeg lahkus pesakastist kell 11.35, kolmandal võttis julguse kogumine täpselt tunni ja viimane, neljas jättis pesakasti tühjaks kell 14.45.