Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupesade esmaseks ülesandeks on järglastele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Suurte lindude pesad võivad aga lisaks pakkuda pesitsusvõimalusi väiksematele liikidele. Näiteks valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesi kasutavad mitmed, eelkõige valge-toonekurega sama elupaika jagavad väikesed värvulised – kõige sagedamini kodu- ja põldvarblane (Passer domesticus, Passer montanus) ning kuldnokk (Sturnus vulgaris). Pesakaaslejad ei raja oma pesa valge-toonekure pesatasapinnale, vaid alumistesse kihtidesse, kus pesamaterjaliks kasutatud oksarisu vahel leidub sobilikke õõnsusi ja avausi.

Pildid ja video Ahto Täpsi

Kaunis kuldking         Cypripedium calceolus

Kaunist kuldkinga tunnevad paljud loodusesõbrad. Täis õitseaeg ka Eesti loodeosasse jõudnud. Metsalembest taime kohtab enam meie saartel ja Lääne-Eestis vast kõige tavalisem ongi kuldking Muhus. Hajusalt kasvab kuldking pea kogu mandriosas.

EOÜ annab teada

Pildistas  Kätriin Kruusaauk 

Rasvatihane

Veebikaamera pilt Sova, Lk foorumist

Nii see eile juhtus, kui emaslind Suvi pesale saabus.

Näeme nüüd vaid lindude päid ja kaamerat saavad uuesti pesale suunata Kotkalubi uurijad. Küsimus on loomulikult millal? Siis, kui kotkapoega minnakse rõngastama.

Anname teada, kui midagi toimuma hakkab. Oleme rõngastamisest vaatajaid teavitanud.

Video ja ümbruses toimuva tutvustus Lennart Lennuk, www.loodusmuuseum.ee

Valgejões konnakulleseid jagub, paljudel on juba tagumised jalad arenema hakanud.

Taimestikus oli paraku märgata võõrliigi vesikatku jõudsat kasvamist aga samas leidus nii vesikupu lehti, kui veel avanemata õisi.

Jõekallastel avasid võhumõõgad oma esimesi õisi ning vees sirgusid vesikuused.

Foto Wikimedia Commons

Selliselt vesikatk õitseb, aga harva. Vesikatk on kahekojaline ehk on olemas nii isas- kui emastaimed.