Video salvestas Ahto Täpsi

Kuuse-käbilindude paar toimetamas

Kuuse-käbilind       Loxia curvirostra

Muidugi on linnud palju kergemini märgatavad veel raagus lehtpuudel, kui kuuskedel, kus neid vahel vaid vilksamisi märgata saame, kuigi vaikse vaatle suhtes on kuuse-käbilinnud sallivad.

Ristnokkadeks kutsutakse rahvakeeli neid vintlasi eriskummalise noka tõttu. Nimelt on üla- ja alanoka tipp üksteisest ristamisi üle ulatuvad, aga sellise „tööriistaga“ on mugav käbide kallal toimetada (huvilisele videos täiesti nähtav).

Illustreerivad materjal Ahto Täpsi

Põder       Alces alces

Põtrade, keda harjumuspäraselt dendrofaagideks peame, sest nende toidulaua moodustavad peamiselt puittaimede võrsed, aga kevadel leiavad suured loomad vitamiine tärganud rohttaimedest.

AS Proekspert annab teada

Äpp on kasutatav IOSi keskonnas ehk iPhone ja iPadi seadmetega ning nüüd ka Androidiga.

Siuts on vahend lindude ja linnuhäälitsuste tundmaõppimiseks. Siutsu abil saad:

• salvestada linnulaulu
• määrata salvestisel kuuldavaid linde.

Selleks pakub Siuts välja 5 kõige tõenäolisemat linnuliiki, tänu millele saad sa:

Foto Arne Ader

Väikepütt ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti väikseim pütt – väikepütt – on vaid pardipoja suurune. Võib juhtuda, et veekogul ujuvate pardipesakondade seast ei pruugi teda märgatagi. Ka on väikepütt pelglik ning see kõik teeb tema vaatlemise raskeks. Õnneks saadab väikepütt aeg-ajalt lendu kilkavaid häälitsusi.

Kuna Eesti asub väikepüti levila põhjapiiril, on ta meil hajusa levikuga haruldane pesitseja – madalaveelistel veekogudel, pesitsusajal sageli ka kalakasvanduste tiikidel pesitseb Eestis hinnanguliselt 20–40 paari väikepütte. Üllatuslikult asub enamik väikepüti pesitsuspaiku Eestis hoopiski kultuurmaastikul, isegi keset asulaid. Väikepüti udusulis poegi on leitud veel septembris – see kinnitab, et osa Eesti väikepüttidest pesitseb suve jooksul kaks korda.