Video salvestas Kotkaklubi

Nii pikalt ei ole emaslind pesal nokitsenud ja kell on alles pool viis

Kassikakk        Bubo bubo

Emaslind ilmus harjumatult varasel ajal pesaalusele, et kohenda pesa.

Varane saabumine tekitas uudishimu ümbruse värvulistes kes käisid pesaalusel toimuvat uudistamas. Tavaliselt saabub kassikaku paar pesale hilise hämariku aegu ja selleks ajaks on väikesed linnud juba öömajale siirdunud.

Veebikaamera kuvatõmmis Bozena Isia, LK foorumist         

Kütiorus pildistas Kristel Vilbaste

Punalutikad

Punalutikas        Pyrrhocoris apterus

Tegu on meie loodusesse elama asunud uusasukaga, kes saabus vast veerandsada aastat tagasi.

Leida võime punalutikaid pärnapuude lähedusest kus nad talvitusid aiaprahis: seega parkides, pärnaalleedel või aedades, kus pärnapuid kasvavad.

Emakeele päeva puhul pani kirja Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsial

Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Soomaa on piiriala selle sõna kõige laiemas tähenduses, jääb ta ju nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Vahe-Eesti alale, hõlmates osaliselt Tori, Kõpu ja Suure-Jaani kihelkondi. Ka keele osas ei saa öelda, et Soomaa piirkond kuuluks ühe kindla murdeala sisse.

Fotod Arne Ader

Kiivitajate rändeparv ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajad rändavad ja neid võib näha ka seltsingutena ja linnud hakkavad maanteedel autodega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlikuna ja linnusalk mustvalgena.

Kiivitajate rändeaegne liikumine on hoopis märgatavam rannaniitudel ja jõeluhtadel. Kui maapind karge öö möödudes sulanud, otsitakse põldudel veelompide ümbrusest toitu: sealt on tõenäolisem leida selgrootuid.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kõrvenõges

Kõrvenõges       Urtica dioica

Lõuna-Eesti on kõrvenõgesed oma ninad elamute päikesepoolsetel külgedel rohitud lillepeenardel juba kasvamas ja on valmis kõrvetama puudutajat.

Selleks, et mõista, kuidas taim kõrvetab tuleb meil abiks võtta suurendusklaas.