Fotod Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Juba augustist ringi liikunud ja toitumisel märgatavad kuldnokaparved olid pärit oma põhja- või kirdesuunalistelt pesitsusaladelt meile saabunud. Meie kuldnokad võiksid olla juba talvitusalade Lõuna-Euroopas ja mõned vast ka Põhja- Aafrikas.

Kuldnokkade vanalinnud ei uhkelda enam oma kevadise särava rüüga. Lennupilt jätab meile tuttava pildi, aga sulestik paistab pruunim ja tähnilisem. Nokk tume, aga jalad ikka roosat värvi.

Hiite maja kutsub osalema

Möödunud aasta peaauhind Maris Sepp

Puude esiema. Saaremaa, Karja kihelkond, Liiküla

Täri pärn

Täri pärn on teadaolevalt Eesti vanim, umbes 400 aastat vana pärn. Tema pea 7 meetrine ümbermõõt annab talle ka jämedaima pärna tiitli Eestis. Pärnasid on alati naiselikeks puudeks peetud - graatsiline, meeldivalt lõhnav ja magusaid maitseid pakkuv. Ka Täri pärn ei erine sellest, sest puu juures aega veetes tajud, kuidas ta Sind enda embusesse haarab pakkudes hingesoojust, mida võime külmal talvel sooja kamina ees enda soojendades ning pärnaõieteed pärnaõiemeega juues tunda. Alati kui naudin pärnaõieteed meega mõtlen just Täri pärnale, sest see annab jõudu.
Muidugi tuleb meeles pidada, et pühad puud on puutumatud ja neilt õisi korjata ei või.

Foto: Rasmus Ilves

VVV Fotokonkurss 2021 peaauhind

Vapramäe Loodusmaja kutsub osalema fotokonkursil “MÄRKA MIND!”-2022 – Tähtaeg 01. oktoober 2022

Otsi üles enda erilised loodusfotod ja saada need aadressile: http://www.vana.vvvs.ee/?1500

Konkursi juures peetakse oluliseks ka fotoga seonduvaid naljakaid või omamoodi lugusid.

Hindamine kolmes vanuseklassis, parimad saavad premeeritud!

Kuni 11 aastased

12-16 aastased

17 aastased ja vanemad

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes ( www.loodusemees.ee )

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste arvukus on paiguti meie metsades marjulistele tõeliseks nuhtluseks eriti põdraradade või jahimeeste soolakute vahetus läheduses.

Nukust väljunud põdrakärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu ta jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend võib jääb kuni paarikümne meetriseks sest tegu on kehvade lendajatega.