Fotod Arne Ader

Kollane kuldtäht

Kollane kuldtäht        Gagea lutea

Viimaste päevade kevadsoojad ilmad toovad hulgaliselt õitsejaid loodusesse.

Kollase kuldtähe looduslikeks kasvukohtadeks sobivad leht- ja salumetsad ning veekogude kaldaalad... Aga see liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab nii parkidest, kui õuemurust.

Kuldtähe nägemine mõjub, kui kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksa kuldselt säravat õit.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Magi, marko.magi/at/ut.ee

Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega.

Video salvestas Bea, LK foorumist

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Eile kaunil kevadisel õhtupoolikul munes emaslind Irma pesasse esimese muna.

Veebikaamera Kalakotkas 2: LINK

Kalakotkakaameratest saab lugeda: LINK

LK foorumist leiad huvitavad päevasündmused: LINK

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Soojemates lepikutes on toomingal pungad puhkenud

Nädal kujunes tuuliseks, külmaks ja sajuseks.

Keskmine õhutemperatuur püsis 2...4 kraadi piires, mis on normist 4...6 kraadi võrra madalam. Nädala minimaalseks temperatuuriks mõõdeti esmaspäeval õhus ligi 4 °C, maapinna lähedases õhukihis -7...-8 °C.

Öökülmad esinesid kuni reedeni. Külmematel varahommikutel oli muld pealt külmunud, veeloigud jääs ja hall maas.

Teisipäeval sadas lund ning tekkis lumikate. Väga tormine oli ilm kolmapäeval, kui lõunapaiku esinenud tahkete sademetega hoogsaju ajal ulatus maksimaalne tuule kiirus 29 m/s ilmajama andmeil. Vihma hulka tuli lumeterasid ja lörtsi ka nädala teisel poolel, kuid lumikatet ei tekkinud.