Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Suur-talivaksik

Suur-talivaksik           Erannis defoliaria

Suur-talivaksik on kogu Eestis levinud ja kohati tavaline. Liblikas lendab septembri keskpaigast oktoobri lõpuni leht- ja segametsades, aga ka parkides ja aedades.

Suur-talivaksiku emasliblikad on lennuvõimetud, sest nende tiivad on ainult mm-pikkused. Isasliblikad leiavad nad siiski lõhna järgi üles. Paaritumise ajal suudavad nad isasliblika tiibade jõul ka koos lennata, niisamuti vaenlaste eest põgenedes.

Eesti Ornitoloogiaühingu kokkuvõte

Foto Arne Ader

Viupardid

1.-2. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2016 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku ligi 220 000 lindu 168 liigist.

Nii nagu esialgsete tulemuste põhjal ennustasime, oli kirja pandud lindude arv võrreldes varasemate aastatega alla keskmise. Selle üheks põhjuseks on ilmselt pikalt valitsenud soodne rändeilm, mistõttu paljude liikide massränne toimus septembris ning haned jt alles hakkasid meile jõudma, teisalt ka vaatluspäevade kohati tormine ilm. Siiski toimus ka linnuvaatluspäevadel lindude aktiivne ränne.

Näiteks jätkus Pärnumaal Kablis jm sabatihaste erakordselt arvukas liikumine, Tartumaal Mehikoormas loendati kahe päevaga rändel üle 35000 linnu, sh vähemalt 6500 tihast, Läänemaal Puise ninal loendati 9300 kaelustuvi jm.

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

Valgepõsk-lagle          Branta leucopsis

Läbirändajate arvukuseks võib sügisel hinnata kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis. Peamiselt Venemaa tundrates, Novaja Zemljal ning Teravmägedel pesitsenud linnud. Väike pesitsejate asurkond on tekkinud viimastel kümnenditel Läänemere saartele, aga ka meil pesitses arvatavalt üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.

Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.