Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Hall-kribuöölane

Hall-kribuöölane       Antitype chi

Hall-kribuöölane on Eestis tavaline ööliblikas. Augustis ja septembri esimesel poolel peaks neid kohtama kõikjal, aga tihti jäävad nad tänu heale kaitsevärvusele meile märkamatuks.

Kevadise pildi napsas Olga, LK foorumist

Talgud toimuvad 9-11 septembril ja veel on vabu kohti.

 Viimaks on kätte jõudnud aeg, mil saame oma tänavuse peategelase heaks ka midagi praktilist korda saata.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Külmaseeni on metsades massiliselt. Külmaseened kuuse kännul Luua pargis

Ilm püsis endiselt normist soojemana. Päevased õhutemperatuurid tõusid kolmel päeval üle 20 kraadi ja kõige jahedamatel öödel langes termomeetrinäit õhus seitsme kraadini, maapinna lähedal nelja kuni viie kraadini. 

Nädala algus oli väga sajune ja esines äikest. Esmaspäeval ja teisipäeval tuli siinkandis kokku vihma 34...36 mm. Teed ja tänavad olid suuri veeloike täis, põllud porised. Pedja jõgi tõusis üle kallaste.

Kolmapäevaks jäid sajud üle. Päike ja tuul kuivatasid kiiresti ning nädala teisel poolel said kombainid juba põllule minna. Teravilja on ümbruskonnas veel tublisti koristamata.

Reedeks muutus maa juba nii kuivaks, et oli võimalik masinatega kartulit võtta.

Foto Arne Ader

Puugipask

Puugipask, rahvakeeli ka kratipask      Fuligo septica

Alustuseks, et millistest metsadest sellist kollakat kuni tellisepunast „paska“ leida võib? Ikka pigem märgadest vaata, et soistest ning vanadelt kasekändudelt ja seda kogu Eestist.

Fotod Arne Ader

Leseleht

Leseleht          Maianthemum bifolium

Kevadel kasvatab leseleht endale ainult ühe lehe, teise ning tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist (harva on lehti kolm).

Taim, kes ei õitse, neil pole ka vilju, jääbki kurvalt üksiku lehega - usutavasti sealt pärineb leselehe nime tekkele.

Leselehte võib leida päris erinevates kasvukohtades: salumetsadest, kuusikutest sagedasti ka soometsadest.

Kogu veerandmeetriseks sirguv taim ning tema kenad läikivpunased marjad on mürgised. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.