Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kuidas läheb meie kotkastel?

Kotkaklubi seire aruanne

Veebikaamera kuvatõmmised LK foorumist

 Kaljukotkaste pesa talvepilt

Kotkaste ja must-toonekure käekäiku Eestis jälgitakse iga-aastase pesitsusedukuse seirega, mille eesmärgiks on meil pesitsevate kotkaste (kala-, kalju-, merikotka, väike- ja suur-konnakotka) ning must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite mõju jälgimine. Kotkaklubi on riiglikku seiret teostanud alates 1994. aastast.

2023. aasta seiretööde raames kontrollisid Kotkaklubi liikmed kokku 984 kotkaste ja must-toonekure keskkonnaregistris olevat pesa, sh 445 väike-konnakotka, 263 merikotka, 106 kalakotka, 92 must-toonekure, 66 kaljukotka ja 12 suur-konnakotka ning konnakotkaste segapaari pesa.

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tiigi-roolind

Tiigi-roolind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 683    Rände pikkused – tiigi-roolind

 

Tiigi-roolind        Acrocephalus scirpaceus

 

Lind rõngastati 27. juulil 1989. aastal Viljandimaal Vaibla linnujaamas, aga taasleiti 16. juunil 1992, aastal Marokos Onazanes. Rännuteekonna pikkuseks kujunes 3578 kilomeetrit mis on väikse linnu kohta päris arvestatav rännuteekond.

 

2024. aasta puu - tamm

Foto Jaan Künnap, VikipeediA

Talvist tamme pildistas LK team

Viiralti tamm, jaanuaris 2021

 

Harilik tamm        Quercus robur

 

Tänavuse aasta puuks valiti harilik tamm. Esmakordselt sai sama puu tiitli 1998. Aastal. Lisaks esiatati Viljandimaal kasvav Viiralti tamm esindama Eestit Euroopa aasta puu konkursil mis toimub 2024. aasta veebruaris. Rahvahääletus toimus Maalehe veebis ja Viiralti tamm kogus 52% vastanute häältest.

Nädalavahetusel toimub kesktalvine veelindude loendus

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Fotod Arne Ader

Sinikael-part konnaga

Sinikael-part konnaga ( loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii algajaid kui edasijõudnud linnuvaatlejaid sel nädalavahetusel, 13.–14. jaanuaril loendama veelinde rannikul ja siseveekogudel.

Iga-aastasel kesktalvisel veelinnuloendusel tuleb vaadelda veelinde avatud veega mererannikul või siseveekogul. Vaatlejal tuleb kirja panna kohatud linnuliigid ja nende arv, täpne vaatluskoht ja -aeg, jää- ja ilmaolud. Mererannikul vaatlejatel tuleb üles märkida ka, mitu protsenti loendusala kaardil olevast vaatlusalast ehk vaatlussektorist kaeti.

Kesksed loenduspäevad tänavu on 13.–14. jaanuaril, kuid oodatud on andmed kõikide jaanuaris tehtud vaatluste kohta. Vaatluse planeerimisel tuleb kindlasti arvestada ilmaga.

Hiirte rajad

Pildistas LK team

Jälgede rida

Viieteistkümnest meil elutsevast hiireliigist on tuntuimad koduhiired ja kaelushiired sest nemad on elamutes peamised ebameeldivuste tekitajad.

Kõik ülejäänud hiireliigid jäävad talvisel ajal oma peamistesse elupaikadesse ehk metsadesse ja põldudele ning nendest vaid üksikud võivad harva hoonetesse eksida.

Jälgede rida

Jälgede rida

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.