Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Härmas pühapäev

Alutagusel pildistas LK-team

Härmatis ehk härm

Härmatisega on ikka nii, et kus rohkem ja kus veidi vähem, aga ikka nähtav.

Uduseks läks Põhja-Eestis juba eile keskpäeva järgselt, kui õhutemperatuur tõusis. Tänaseks oli härmas päev oodatud, sest õhus hõljuvad veepiisad külmuvad, moodustades esemetele koheva lumesarnase kihi, mis puudutamiselgi ei taha pudeneda.

Puid ja teisi esemeid kattis teraline härmatis, mis moodustus kerge tuulega, kui hommikul oli enim külma üle Eesti vaid -6,5 kraadi.

Taani teeb hundimaastikul edusamme

Avapilt
Sisu

Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.

Tekst: Laura Kiiroja

 

Taanis hävitati hundid juba 16. sajandil. Kui aeg-ajalt mõni Saksamaalt tulev üksik villem ka saabus, lasti ta kärmelt maha - neist viimane aastal 1813. Taanlastel oli täitumas juba 200 aastat ilma ühtki hunti silmamata, kui 2012. aasta novembris leiti ühe hukkunud kriimsilma laip. DNA analüüsid näitasid, et tegu oli Saksamaalt migreerunud hundiga ning järgnevate DNA uuringute kaudu leiti tõestust veel kolme isahundi olemasolu kohta. Kangesti jäädi ootama esimest Taani rändavat emaslooma, et saaks päris oma hundipopulatsioonile alguse.

 

Tuvi lumevannis

Kirjutas ja pildistas Arne Ader

Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta.

Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka sulelestadest vabanemisele.

Pildil naudib lumevanni kodutuvi. Teistest lindudest torkavad meil talikümblemisega silma näiteks varesed, hakid ja varblased.

Linnud vihtlevad ka mullal ja liival. Sellest on ülesvõtteid Loodusemehe pildipangas: LINK

Märgaladel ei tohi pliihaavleid varsti kaasas kanda

Keskkonnaamet annab teada

Kotkas lumel

Veebruari keskpaigast ei tohi märgaladel pliihaavleid ka kaasas kanda

Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld.

Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.

„Mida rohkem jahimehi pliimoonast loobub, seda parem loodusele ja kokkuvõttes ka inimesele,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Soovitame jahimeestel keskkonda kahjustavast pliimoonast loobuda isegi siis, kui piirang seda ei nõua.“

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.