Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Emaslind Suvi usaldab pesalt ära minna alles siis, kui isaslind Sulev on pesa läheduses

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla  

Tänaseks on kotkapoeg nädalane – koorus mäletatavasti 24. aprillil.

Arengut on kena vaadata. Toidutagavarade eest on Sulev hoolitsenud ja viimasel päevadel ka Suvi oma panuse andnud. Kotkapoega toidetakse varem püütud kalaga – huvitav kas see on tahkem, et parajaid suutäisi rebida.

Pesale on toodud nii särgi, kui kokri, kindlasti midagi veel…

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hall  esmaspäeva  hommikul  
Nädal  algas  külma  ööga.  Esmapäeval  mõõdeti  minimaalseks  õhu temperatuuriks  -2,7  °C,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  langes  termomeetrinäit  -5,7  ja  rohu  kohal  -9,5  °C. 

Hommikul  oli  hall  maas  ja veeloigud  jääs.  Muld  külmus  kahe  sentimeetri  sügavuseni.  Päev  oli  päikseline  ja  õhk  soojenes  kümne  kraadini.  

Teisipäeval  hakkas  sadama  ning  sellega  koos  muutusid  järgnevalt  ööd  soojemaks.  Vihma  tuli  kuni  nädala  lõpuni  igal  päeval  ja  nädala  sajusummaks  kogunes  22  mm.  

Teisipäeval  ja  reedel  esines  hooti  ka  tahkeid  sademeid.  Kõige  sajusemaks  kujunes  reede,  kui  ööpäevaseks  sajusummaks  mõõdeti  9  mm. 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupoegadele toiduks olevad röövikud arenevad samas rütmis taimedega, seepärast peavad värvulised kevadel taimestiku kasvuga sammu pidama. Kuna taim, röövik ja lind on temperatuuri suhtes erineva tundlikkusega – taime ning rööviku areng sõltub otseselt temperatuurist, lind on püsisoojane, kelle poegade kasv aga sõltub eelnevatest –, juhatab see ahel kliimasoojenemise juurde.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Õhtul oli kakutibu kuulda, aga mitte veel näha.

Täpselt kuu möödus esimese kakupoja koorumiseni.

Järgmised munad munes emaslind Klaara 2.ja 5. aprillil.

Fotod Arne Ader

Katkujuur õitseb

Harilik katkujuur        Petasites hybridus

Paiselehega samaaegselt õitsevad silmahakkavad, kuid harvaesinevad katkujuured.

Kus me katkujuuri looduses leida võime? Katkujuur eelistab toitaineterikast, savikat ning niisket kasvukohta. Sellisteks on veekogude kaldaalad ka kraavi- või tiigiperved, kuid taim on jõudnud ka mere rannikule. Sobivaid kasvukohti leidub ka vanade parkide niiskemates osades.