Video Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Tedrekukk kase pungi nokitsemas
Teder Tetrao tetrix
Niisiis, kui märkad suuri ja uhkeid linde talvisel ajal metsaveerte kaskedel, oled Sa kohanud tetri. Kui aga sarnaseid, kuid natuke suuremaid linde männikus tegutsemas, siis hoopis metsiste ehk mõtustega.
Metskitsed talvisel ajal asulate lähedal põldudel.
Foto: Tarmo Mikussaar
Talve hakul, kui lund veel napib, aga pimedaid öötunde on hoopis rohkem kui nappi päevaaega, hakkavad metskitsed väikseid salku moodustama ja rohkem külade ja asulate lähedale hoidma. Üheks põhjuseks on kiskjate surve suurenemine. Rohkem päevase eluviisiga metskitsed tunnevad ennast asulate lähedal natuke turvalisemalt, sest inimest pelgavad kiskjad nagu hunt ja ilves ei julge valgel ajal asulate lähedale tulla. Küll aga võivad nad pika öö jooksul julgust koguda ja tühja kõhu sunnil mõnd metskitsesalka ka vahetult küla lähedal rünnata. Pole harvad juhused, kui metskitsed seepeale koerte haukumise saatel päris külatänavale ja majade vahele pakku jooksevad. Esimene lumekirme avab jäljeraamatu, mis annab öösel kuuldule kohe selgust juurde.
Tarmo Mikussaar
Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee
1935. aastal kirjutas ornitoloog Eerik Kumari (siis veel nimega Erik Sits) väljaandes “Loodusuurijate Seltsi Aruanded” järgmist:
Keskpäeva paiku hirvi söödaplatsil ei näe, küll aga võis seal hiljuti gastrollil kahejalgseid kohata.
Kui hirveplatsil “õhk puhas” võtsime nõuks RMK jahindusspetsialisti Uno Vait’iga kaamera ette ise minna ja rääkida loomadest endist.
Kõnelesime sellest, kuidas hirved kunagi Saaremaale said ja kus neid täna kohata võib, kuidas nende sõrad käivad ning mis värk nende sarvedega on.
Lisaks hirvejutule tulid teemaks ka igasugu teised tegelased, kes läbi aegade hirveplatsile trehvanud, ja mis trikke on nad seal teinud.
Aga visake ise videole pilk peale!
Fotod Arne Ader
Rongapaar
Ronk ehk kaaren Corvus corax
Ennevanasti peeti ronkasid vaid suurte laante ning metsadega seotud lindudeks. Tegu on nutikate, äärmiselt tarkade ja õpihimuliste lindudega, kes saavad nüüdseks hakkama pea igal pool.
Kolmveerand sajandi eest arvati meil pesitsevate rongapaaride arvukuseks umbes sadakond ja nad võeti isegi kaitse alla. Pool sajandit tagasi oli pesitsejate maksimum ehk kuus tuhat paari. Tänaseks on arvukus taandunud kolme-, neljatuhande haudepaarini.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
