Video salvestas Urmas Lett

Kodukakk       Strix aluco

Eile sai Renno veebikaamera paigaldatud, samuti sai õhtuks ühendus toimima.

Videol näeme Klaara esimest pesapaku külastust: kell üheksa oli kuulda kakkude huikeid, lühike pesakülastus toimus kaks tundi hiljem ja kesköö paiku toimetas kakupaar uuesti pesapaku läheduses…

Homme saame usutavalt avatud kakukaamera veebilehe.

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Kiivitajad

Esimese Eesti fenoloogilise vaatlusvõrgu rajas Loodusuurijate Selts 1922. aasta varakevadel. Kui 1948. aastal piirduti vaid kevadiste muutustega, siis järgnevatel aastatel lisandusid aastaringsete tähelepanekute registreerimised. Täna koguvad vaatlejad andmeid rändlindude kevadise saabumise ja sügisese lahkumise, talilindude saabumise ja lahkumise, sookure, hanede ja laglede rände ning muude fenoloogiliste ilmingute kohta.

Vaatlustulemused on kokku võetud 14-l korral ja välja antud kogumike sarjas “Abiks loodusevaatlejale”. Väljaannete koostamisse on enim panustanud A. Lint, I. & L. Rootsmäe ja H. Veromann, kellede loomingut on piiratud koguses veel võimalik ühingu kontorist saada.

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid

Meeles tuleb pidada, et haugipüügikeeld meres kestab 1. märtsist 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 15. aprillist 15. maini, Võrtsjärves 15. märtsist 15. aprillini ning teistes siseveekogudes 15. märtsist 10. maini.

Kohapüügikeeld Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kestab 5. maist 10. juunini, meres 15. maist 15. juulini, Võrtsjärves 15. maist 15. juunini  ning teistes siseveekogudes 15. aprillist 15. juunini.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda rääbist 21. augustist 20. juunini. Teistes siseveekogudes on keelatud püüda rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini.

Fotod Arne Ader

Kajakad rüsijääl

Hõbekajakas        Larus argentatus

Kalakajakas          Larus canus

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn männikäbiga

Harilik mänd       Pinus sylvestris

Männiseemnetel kestab käbides mitmeaastane areng. Koos kevadiste ilmadega puistab mänd avanenud käbidest seemneid ja nn „seemneaastatel“ võib lumine metsaalune olla suisa seemnemustrilise vaibaga kaetud - tänavu me sellist vaatepilt paraku ei näe.

Rohelise värvilised käbid saavad suvel üheaastasteks. Seemneid puistavad pruunilt läikivad kaheaastased emaskäbid, millel soomused avanevad. Märkame samuti avanenud soomustega tumedamaid käbisid, mis pudenevad puudelt paari aasta jooksul.