Fotod Arne Ader

Sookail

Sookail        Ledum palustre

Kus sookailu kasvab, on teda reeglina palju – olgu see raba või mets, kui niiskust piisavalt seal kaunilt õitsejaid jagub.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari, kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg algas juba maikuus ning kestab juulikuuni.

Täisõitse ajal tundub terve rabamets valgem isegi kasinas õhtuhämaras. Vänge sookailu lõhn meie rabametsas tekib kergelt lenduvatest, ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Hiireviu       Buteo buteo

Mõned päevad ei tööta mikrofon viukaamera juure. Täna sai nimetatu demonteeritud, metsas remondivõimalust puudub. Vast saab järgmisel nädalal tööle.

Foto Arne Ader

Külmamailane

Külmamailane        Veronica chamaedrys

Üks meie tavalisemaid taimi metsaservades, põllupeenardel, niitudel, aga samuti õuedel, kus neil võiks lasta murus paljuneda.

Iga külmamailase veidi lapik, taevasinine, veidi tumedamate triipudega õis on avatud vaid ühe ööpäeva, aga taim õitseb nädalaid kuna pidevalt avanevad uued ja uued õied.

Foto Arne Ader

Ojamõõl

Ojamõõl         Geum rivale

Kasvad niisketel niitudel, allikate ümbruses või metsades, põllupeenardel, aiaservas, vahel suisa maja trepivarjus – õitsedes kena kelluka moodi lilleke ojamõõl. 

Udupehmete karvadega kaetud vars, langetatud peake ja imepisikesed lehed jätavad õrna mulje. Rahvasuus ka mõnel pool mesililleks kutsutu on üks kimalaste lemmik.