Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kalakotkas         Pandion haliaetus 

Kalakotkakaamera, Võrumaa pesa vanalindude Miina ja Marko hoole all kasvavad kaks kotkapoeg M1 ja M2 (kui vaatate LK foorumi päeviku sissekandeid ei tekita poegade eristamine küsimusi).

Põud kestab. Emaslind Miina toidab veel kotkapoegi, aga kala väikeste ülejääkidega võivad noorlinnud iseseisva toitumisega harjutada. Isaslind Marko saab veel üksinda pere toitmisega hakkama olenemata kasvavast toidutarbest pesas.

Foto Arne Ader

Lepalinnud ( www.loodusemees.ee )

Lepalind ehk aedlepalind        Phoenicurus phoenicurus

Lepalinde märkame pesitsemas nii asulates, aedlinnades, kui parkides. Pesitsejaid võis olla paarkümmend tuhat paari. Teisi värvulisi lepalinnud oma territooriumil ei salli.

Koduaedades võivad linnud pesitseda ka pesakastides, kui selleks võimalus avaneb. Munemisega alustas mõni emaslind juba maikuu lõpus.

Pildistas LK team

Vaskussi liikumine siledal maal paistab abituna, aga muutub vilkamaks taimestiku vahel

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Roomajatest on vaskussid saanud siugleva mao välimuse tõttu arvatavalt enim kannatada ja inimeste teadmatusest hukatud.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Rukkirääk        Crex crex

Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.

Video Karl Adami

Väike-kärbsenäpp varem väiketikk       Ficedula parva

Väike-kärbsenäpid on metsalinnud jäädes truuks oma pesitsuspaikadele, milleks sobivad vanemad varjulised kuusikud või kuuse segametsad, kus leiduv nii surnud puid, kui tuulemurdu.