Pildistas ja ülevaate koostas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Metsa-külmavaksik

Harilik külmavaksik

Metsa-külmavaksik        Operophtera fagata

Fotod Arne Ader

Rasvatihane villtakjal ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane       Parus major

Meil tänavu pesitsenud rasvatihaste noorlindudest on rännanud „looduse kutsel“ lõuna poole. Pesitsenuid võis meil tänavu olla kolm-, nelisada tuhat paari ja mingi osa nendest pesitsesid suvel veel teiselgi korral.

Foto Arne Ader

Vidrike järv. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Oktoobrikuu keskmine õhutemperatuur Eestis oli 9,5 kraadi ja seega kuuekümne aasta mõõdetud keskmisest 6,7 kraadi oluliselt soojem. Kuid rekordsoojaks keskmiseks jääb siiski 1967. aasta, mil keskmiseks õhutemperatuuriks oktoobris mõõdeti 9,7 kraadi.

Tänavu 5. oktoobril mõõdeti nii mõneski vaatlusjaamas uued soojarekordid:

Kihnul rannikujaamas 19,3 kraadi, Ristna rannikujaamas 18,6 kraadi ja Heltermaa rannikujaamas 18,4 kraadi. Teistes ilmavaatlusjaamades jäid oktoobri varasemad soojarekordid ületamata.

2. oktoobril 1981.aastal registreeriti kõigi aegade oktoobrikuu soojarekordiks Pärnus 22,4 kraadi.

Tänavu mõõdeti 5. oktoobril Kunda rannikujaamas maksimaalseks õhutemperatuuriks 20,6 kraadi.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügisene metsatee

Nädal kujunes väga soojaks.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid 6…11 kraadi piires, mis on vaatlusaastate (1922-2019) keskmisest 4…7 kraadi võrra soojem.

Esmaspäevast neljapäevani tõusid ööpäevased maksimaalsed õhutemperatuurid 10…12 kraadini ja minimaalsed termomeetrinäidud langesid 6…9 kraadini. Oktoobri viimane kümmepäevak kujunes siinkandis viimase 98 aasta kõige soojemaks ja kogu oktoobrikuu jäi oma keskmise temperatuuri näitajaga Jõgeva ilmajaama vaatlusreas teisele kohale 1967. a järel.

Foto Arne Ader

Pöialpoiss ( www.loodusemees.ee )

Pöialpoiss      Regulus regulus

Puude lehestik on viimaste nädalate vähegi tuulisemate ilmadega oluliselt hõredamaks jäänud – loodus on hulga läbipaistvam. Pisikesi, aga äärmiselt vilkalt toimetavaid pöialpoisse märkab tegutsemas nii meie kuusikutes, kuuse enamusega segametsades ja põhjast või kirdest saabunud rändureid märkame liikumas ranniku kadastikes ja männikutes.