Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Musträhn loob soodsad elutingimused paljudele metsaliikidele

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Musträhn (Dryocopus martius) on Euraasia suurim rähniliik, kelle elupaiga tunneb hõlpsasti ära suurte tüveuuristuste ja –õõnsuste järgi. Musträhn on metsade ökosüsteemis ülioluline niinimetatud insenerliik, kelle loodud õõnsusi saavad hiljem kasutada ka teised liigid pesapaiga- või kasvupinnana. Musträhni koduterritooriumi suurus on 200–1000 hektarit ning tema rajatavad uued mikroelupaigad suurendavad kogu ala elurikkust. Musträhn on liik, kes suudab uuristada õõnsusi ka elusatesse puudesse, mistõttu saavad nendesse elupaikade rajamist jätkata ka väiksemad rähnliigid.

Algab Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistlus

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee 

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Juba neljandat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel!

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Linnuvaatlusvõistlus 2020

Estbirding tuletab meelde

Tuletame meelde, et sellel aastal korraldab klubi Estbirding linnuvaatlusvõistluse "Iga kuu uus list!".

Käesoleva seisuga võtab võistlusest osa 61 linnuhuvilist ja kamba peale oleme kokku näinud 138 erinevat linnuliiki.

Kuni 5. veebruarini (k.a) on võimalik esitada oma jaanuarikuu jooksul nähtud liikide nimekiri. Kõik nähtud liigid tuleb kindlasti lisada ka mõnda üldkasutatavasse loodusvaatluste andmebaasi (nt PlutoF).

Üritus on avatud kõigile linnuhuvilistele.

Võistluse reeglid: LINK

Võistluse avalik FB grupp: LINK

Hundid kui ellujääjad 2

Avapilt
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Huntide kõige suuremad ohuallikad on inimene, nälg, võõrad hundid ja... saakloomad. Jah, lugesite õigesti, just nimelt saakloomad.

 

Hundid on üks vähestest loomadest, kes murravad endast kuni 10 korda suuremaid saakloomi – kasutades seejuures vaid oma suud. See ei ole sugugi lihtne ega ohutu. Sarved ja sõrad on põtradel ning teistel hirvlastel tõhusad relvad enesekaitseks. Väiksemad loomadki ei pruugi olla lihtne saak – näiteks koprad suudavad oma teravate hammastega hundile päris tõsiseid vigastusi tekitada. Ka saaklooma taga ajades täiskiirusel läbi metsa või kivise maastiku jooksmine ei ole nõrganärvilistele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.