Video salvestas ja kommenteeris Villu Karjus

Pärnumaa sügiseses männimetsas liikus metsis ümber minu ringe tehes aiva lähemale ja lõpuks ka ründas üritades kahel korral mulle pähe lennata. Mõistetavalt jäi ründehetk videost välja sest pidin end raevunud linnu eest tõsiselt kaitsma.

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Aulid rändel ( www.loodusemees.ee )

Veel on rännet märgata

Pärast viiepäevast vaikust ajas uus külmalaine linnud jälle liikvele, kuid suurt massi enam sellel aastaajal enam ei näe.

Lisaks ränne piirdus sisuliselt aulide Clangula hyemalis (8130) ja tõmmuvaerastega Melanitta fusca (1517), sekka tilkus veidi ka mustvaerast M. nigra (104) ja merivarti Aythya marila (172). Täna oli alles hooaja teine vaatlus kanadalagledest Branta canadiensis (12).

Tutvuge lähemalt rännet kajastava veebilehega: https://www.eoy.ee/poosaspea/

Video salvestas Ahto Täpsi

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Ikka hommiku- ja õhtuhämaruses, aga ka päeval sest esiteks ööaegu võib värbkakk sattuda teiste suuremate just kakuliste jahisaagiks. Vähemtähtis pole ka see, et nende kuulmine jääb teistele kakulistele alla, seega peab enese elatamiseks kasutama nägemise abi.

Fotod Arne Ader

Rasvatihane pesa juures ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane     Parus major

Rasvatihased oskavad inimestega hästi läbi saada - koputavad aknalaual, andes justkui märku, et peatselt võiks sulissõpradele lisatoitu pakkuda (tegelikult otsitakse aknapragude vahele talvituma pugenud putukaid).

Tänavusuvised noorlinnud on sügise jooksul lõuna poole rännanud. Meie tihaste talvist arvukust suurendavad rändurid idast ja põhjast. Kas teadsite, et rasvatihaste talvine arvukus ületab suvise pea kahekordselt?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude lõhnataju on võrreldes imetajatega peetud tagasihoidlikuks. Viimastel aastatel on teadlased leidnud aga üha rohkem tõendeid kinnitamaks, et haistmismeel mängib lindude elus suuremat rolli, kui seni arvatud (üks näide siin).

Avaspesitseja linnu pesa, mis asub maapinnal, põõsas, orvas, puu otsas, on kiskjale suhteliselt kergesti ligipääsetav. Et munadega pesa kiskjatele silma ei jääks, on munad enamasti kaitsevärvusega, mitmed hanelised – aga ka suluspesitsejad rasvatihased – katavad pesalt lahkudes munad pesamaterjaliga. Miks suluspesitsejad seda teevad? On ju nende pesa peidus ja seega ei peaks nad kiskjate eest munade varjamisega vaeva nägema.