Pildistas LK team

Öised külmakraadid olid lumele kooriku tekitanud, mis metskitsi kandis

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Alutagusel on veel päris talvine, aga kõigest hoolimata oli vähelumist aastaaega metskitsedel kergem taluda kui pikka pakaselist ehk karmi talveaega.

Pildistas Kristel Vilbaste

Lapsuliblikas

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

Päästeamet teavitab

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Külm õhtu. Emajõgi

Alates laupäevast, 8. märtsist ei tohi Eesti siseveekogude jääle enam minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamiseks ja inimelude säästmiseks.

Inimesed kipuvad hindama jääolusid paremaks kui need tegelikult on. Soojad ilmad ja kevadpäike on jääkatte aga õhukeseks ja hapraks lihvinud ning jää peale minek pole enam ohutu isegi siis, kui pealtnäha tundub jää terve ja tugev. Praegustes oludes võib jää hetkega mureneda, piisab vaid mõnest sammust. Keskkonnaagentuuri hinnangul kujunes 2024/2025 jäähooaeg ebatavaliseks ja lühikeseks.

Pildistas LK team

Viimane foto Arne Ader, loodusemees.ee

Villpead Ida-Virumaal sulavas lumes

Tupp-villpea        Eriophorum vaginatum

Nende mitmeaastaste lõikeheinaliste perekonna kasvukohtadeks on turbapinnaseliste rabade männikud, samuti madal- või siirdesood ning rabastuvates lodumetsades. Seal kasvavad villpead mätastena ehk tihedate puhmikutena ja on oma kasvukohtades arvukad. Nende kõrgus võib küündida poole meetrini, seega tähelepanuta nad ei jää.