Urvalind Carduelis flammea
Lühikese päeva ajal võime märgata kaskedel ja leppadel tegutsevaid linnusalkasid, seda nii metsveertes, kui lagedal kasvavatel üksikutel puudel. Nendeks võivad olla nii tihaste segasalgad, siisikesed, kui urvalinnud.
Eesti Loodusmuuseum ja Eestimaa Looduse Fond annavad teada
Foto Arne Ader
Talvituv põhja-nahkhiir ( www.loodusemees.ee )
Nahkhiirte aasta kulmineerus lennuka unejuttude võistlusega
Täna kuulutati videosilla vahendusel välja nahkhiirte unejuttude võistluse võidutööd. 2020. aasta loomale nahkhiirele pühendatud unejuttude konkursil osales ligi 70 haridusasutust ja esitati üle 450 unejutu. Parimate tööde väljahõikamisega tõmmati ühtlasi joon alla nahkhiire aasta tegevustele.
Tänavu varakult alanud koolivaheaja jooksul, mis koolilaste jaoks ilmselt sujuvalt koduõppeks üle läheb, katsume läbi vaadata selle poolaasta põnevamad videod, mida 16 koolilaste rajakaamerat on kinni püüdnud.
Novembri lõpus paigaldasid Türi põhikooli lapsed õpetaja Evely Siimsoo eestvedamisel ja MTÜ Aasta looma kaasabil linnalähedasse metsa oma klassi rajakaamera, kuhu viisid ka natuke õunu ja kohe esimesel nädalal olid külalised platsis: metskitsed, metsnugis ja rebane. "Oi, lapsed olid ülirõõmsad," kommenteeris õpetaja Evely Siimsoo, "Ühel tüdrukul tuli kitsekesi vaadates lausa pisar silma, nunnumeeter töötas. Me ei olnud ju valmis kedagi nägema veel."
Hundikutsikad.
Foto: Laura Kiiroja erakogu
Käesoleva nädala 7. detsembril peatas Tallinna halduskohus osaliselt hundijahi ning andis ajutiselt loa küttida senise 140 hundi asemel 72 hunti.
MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, mille keskmes pole otseselt mõni Eesti riigi õiguslik eksimus, vaid aastakümneid Eestis arutlusel olnud murekoht hundi asurkonna seisundi üle, hinnatuna rahvusvaheliste kriteeriumite järgi. Nimelt rahvusvaheliste kriteeriumite alusel ei ole meie hundi asurkond soodsas seisundis, mistõttu tema küttimist (vähemalt niivõrd intensiivselt) lubada ei tohiks. Küsimus on selles, kas minimaalselt elujõuline populatsioon on piisav Eesti huntide jaoks? Või peaks keskenduma hundi asurkonna puhul hoopis suurusele, mis võimaldaks tal toimida ökosüsteemi tugiliigina?
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Veebikaamera kuvatõmmis FlacoWeasel, LK foorumist
Pasknäär Garrulus glandarius
Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
