Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siili kodu

Harilik siil       Erinaceus europaeus

Sügis on meid hellitanud soojaga, aga nädalavahetusel oli sügistorm, nagu ka öökülmad sisemaal.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põhjavint

Põhjavint         Fringilla montifringilla

Põhjavintide pesitsusalad jäävad Skandinaavia põhjamaadesse, kuigi ka meie rabametsades teatakse üksikuid pesitsevaid paare. Läbirändajaid võime kohata veel novembris ja väljaspool pesitsusaega võime neid märgata segasalkades koos metsvintidega, sest ka eluviisid on sarnased ning ka meile talvituma jäävad üksikud linnud.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Väikeluik        Cygnus columbianus

Laululuik        Cygnus cygnus  

Suuremateks rändepeatuse paikadeks võib pidada Matsalu ja Haapsalu lahte, Silma looduskaitseala, Väikest väina, Käina ning Pärnu lahtesid, Audru poldrit, Peipsi järvel Kallaste-Mustvee rannikut, Lahepera järvel, luhtadel või põldudel. Rändurid lahkuvad koos novembrikuuga, aga meile jäävad olenevalt jääoludest talvitujaid, kuid neid on vähe. 

Sügisrändel on väikeluiged arvukamad kui laululuiged ehk üle paarikümne tuhande väikeluige ja kuni kümme tuhat laululuike.

Kirjutas ja pildistas Vello Keppart

Rähn pillub vahtpolüstüreeni kuulikesi

Suur-kirjurähn        Dendrocopos major

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siisike

Siisike         Carduelis spinus

Ilusate hilissügiseste ilmadega hakkavad silma siisikeste salgad. Nad on suuruselt ja kaalult rasvatihastest ainult kröömike pisemad. Suvel võis meil siisikesi pesitseda saja tuhande paari ringis. Vastu talve on siisikeste arvukus aastati kõikuv nagu ikka invasiivsetel liikidel ehk kohalolu sõltub toidu kättesaadavusest loodusest.