Südakevadine seeneaeg: vaatleme mürkleid
Pildid Wikipedia, Sven Pruul ja Arne Ader
Kuhikmürkel
Kuhikmürkel Morchella conica
Väga maitsvad seened, mida võib ilma kupatamata tarvitada st värskelt. Kummastust võib tekitada lihtsalt nimi „mürkel“.
Pildid Wikipedia, Sven Pruul ja Arne Ader
Kuhikmürkel
Kuhikmürkel Morchella conica
Väga maitsvad seened, mida võib ilma kupatamata tarvitada st värskelt. Kummastust võib tekitada lihtsalt nimi „mürkel“.
Sademeid on kohati jagunud normist rohkemgi ja seeneleidudest räägitakse suisa avalikult. Nädalavahetusel võiks metsa vaatama minna sest järgmisel nädalavahetuse võib juba hilja olla ehk kirjeldatud seente aeg hakkab mööda saama või kui trehvab ka leidma ei sünni vanad seened enam süüa.
NB! värskelt kevadkogritsaid toiduks tarvitada ei tohi sest on ohtlikult mürgine. Kindlasti ei tohiks korjata vananenud seeni, mille servad juba kuivama hakanud. Alles poole tunnise rohke veega kupatamise järel võime hakata mõnd maitsvat seenerooga valmistama
Kevadkogritsaid kasvab üle Eesti ja mõni leiukoht võib seenelist rikkalikult üllatada. Otsida võiks liivastest männikutest. Kevadkogritsad kasvavad nii pinnasel, aga ka okaspuude kõdupuidul.
Veebikaamera pilt
Esimene kuldnokapoeg on lennuavalt lahkunud nüüd kõõlub seal järgmine
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Koldnokapojad veetsid pesas koorumise järgselt paarkümmend päeva.
Lennuharjutusi tehakse ka pesakastis ja see hea sest edasises elus peavad noori linde tiivad kandma.
Video salvestas Gavril, LK foorumist
Kalakotkas Pandion haliaetus
Keskpäeva paiku oli teine kotkapoeg pesas koorunud.
Videol näeme vasakul isaslind Markot ja kotkapoegi toitvat emaslind Miinat. Tundub, et emaslinnule on veel perekondlik pesaelu veidi võõravõitu ja ta peab juhenduma oma emainstinktidest ehk kas pole see äkki tema esimene pesakond? Millest me seda järeldame: eile püüdis emaslind veel munakoores olevat kotkapoega sööta… Aga küllap lind kohaneb olukorraga.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Kuigi segavaid hääli esineb ka looduses, on inimtekkeline müra tunduvalt laiaulatuslikum ning sageli valjem ja püsivam. Inimtekkelise müra hulk üha kasvab, mõjutades ka linde ja nende käitumist: näiteks monotoonne niidukimüra lühendab emase rasvatihase pesal olemise aega, vahelduvam mootorsaemüra aga vähendab oluliselt emase pesakülastuste arvu.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.