Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Harilikud taevastiivad

Päevaliblikad poevad juba akendest ja ustest sisse. Sinitiivad istuvad taimedel kui pisikesed õiekesed, leektiivad on kui tulipunased lillekesed. Kuumad metsavaheteed on täis suuri loperdavaid tumepruune kiirgliblikaid ja haavalumikuid.

Suveliblikate pidupäev on käes.

Jaaniõhtul nägin aga sellist siniste liblikate keerlemist, mis võttis keeletuks. Mu hea sõber kunstnik Anne Vasar oli keset kuumust oma sibula ja peedipeenardele juua andnud ning keset tuhkkuiva loodust oli nüüd üks sooja ja niiske mulla lapike.

Sellel tiirles rõõmsalt sadakond sinist liblikat, minu lähenedes paiskus pahvakas siniseid võbelejaid lendu, et siis kohe taas mullale maanduda. Kiiresti ajasid nad oma londikesed välja, et sealt mullast midagi endasse imeda.

Kirjutas ja pildistas Jaanis Prii

Mais olid mered maas ja liivarand nagu kõrb

Tuul ei mängu merega mitte ainult tormi ajal. Mäng nagu kass hiirega, toimub pidevalt.

Merevee tase sõltub väga palju valdavatest tuultest. Rolli mängivad nii selle suund, kui tugevus.

Kogu maikuu ja juuni algus olid Saaremaal mered maas - nagu rannarahvas ütleb.

Näiteks oli maikuu lõpus veetase - 35 cm, seda vana, Kroonlinna nulli järgi. Amsterdami nulli järgi ca 20 sm vähem.  Aga ega vesi küsi mis nulli järgi sa mõõdad. Tuuled olid valdavalt idast või põhjakaarest. Need siinkandis veed alla viivad. Nii võis Loode ja Mändjala kandis jalutada liivarannal nagu kõrbes.

Pildi napsas Sapheira, LK foorumist

Perekond ootab isaslinnu saabumist jahisaagiga

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Looduskalendri avalehe päises paistab kalakotkaste kaamera „hallis“ aknas. Klikkige sinna julgelt, kaamera töötab – eks viga saab likvideeritud.

Vanema ja noorema kotkapoja vanusevahe on neli päeva: kooruti vastavalt 4, 6. ja 8. juunil ja suuruse vahe on tähelepanelikule märgatav.

Lennuvõimeliseks saavad kotkapojad umbes kuu aja pärast.

Veebikaamera pilt ja video Svenja, LK foorumist

Isaslind Karl poegi toitmas

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Kurepoegadel jääb udusulgi nii enese, kui ajaviiteks õdede-vendade nakitsemisega üha vähemaks nõnda vabanetakse ka pesas olevatest parasiitidest ja lindudel neid jagub. Vanemaid mõned päevad nooremaid saab nägemise järgi eraldada noka pikkuse järgi.

Pesaelu kestab kurepoegadel pikalt. Umbes kolme nädala pärast hakatakse lennuharjutustega pihta, siis läheb elu jälle omamoodi huvitavaks.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Põdrakanepimaastik. Otepää kõrgustik

Suurim üllataja on sel aastal taimestik. Kui varakevadel ei jõudnud me sooja jõudmist kuidagi ära oodata ja vihm tundus igavesti sadama jäävat, siis praegu on loodus seitsmepenikoorma saabastes käinud. Paljud taimed, mis muidu juulis õitsevad, olid jaanipäeval täisõites.

Põdrakanepi küünlad lõõmavad, vesihernes kikitab tiigiveest püünispaunakeste kohal kollaseid õisi, soovõhk on oma kallaõied valla löönud. Ja rabarahvas kinnitab, et murakad kikitavad juba punaseid marjanupse. Muidugi on metsasügavuses kuldamas kukeseened, „Nii vara!“ jääb vaid öelda.