Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Sarapuud

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Kui veel suve alguses paistis sarapuudel pähklialgeid, siis pähkliaasta jääb kahjuks päris viletsaks. Rikkalikud pähkliaastad korduvad tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant.

Põhja-Eestis sarapuuks ja Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib täiseas kasvada kümnetüvelisena, olles püstine, hästiharunev ja kõrgeks kasvav põõsas. Sarapuud eelistavad lubjarikkaid muldi, kasvades hästi Lääne- ja Põhja-Eestis, aga samuti Lõuna-Eestis ning Pandivere kõrgustiku sega- või lehtmetsa alusrindes.

Pildistas Olav Parkson

Tänavusuvine noorlind võrkaial

Kägu         Cuculus canorus

Aasta linnu peidulise eluviisiga kägusid me just sageli ei pruugi tegutsemas märgata, aga noorlindude sügisrände aegu on tavaliselt kohtumised kõige tõenäolisemad. Kägude välimikku ilmestavad pikad ja teravaotsalised tiivad ning samuti pikk ümara otsaga saba. Käo pikivöödiline alapool jätab esimesel pilgul röövlinnu mulje, aga linnu nokk reedab, et tegu ei ole röövlinnuga.

Noorlindude sulestik paistab eemalt hallina, selg veidi pruunikam ja silmaiiris punakaspruun. Kehapikkust kolmkümmend sentimeetrit, tiibade siruulatust kuni kaks kehapikkust ja kaalu saja grammi ringis.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Humal

Harilik humal       Humulus lupulus

Tänavune suvi humalatele meeldis. Parajaks emastaimede aromaatseid humalakäbisid ehk humalaid korjata on enne nende kollakaks muutumist, et nad korjamise järgselt kodus kuivatada. Valminud humalad on umbes nelja sentimeetrised ja meenutavad hõredat kuusekäbi.

Väikestes pruulikodades pruulivad õllemeistreid müügiks õlut, aga palju humalaid kasutatakse on küsitav, sest õlut saab pruulida kuivsegudest. Aga rahustava, samuti valuvaigistava toimega tee või tõmmise valmistamiseks sobib humal igati ning selleks kasutati humalaid juba rahvameditsiinis.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põdrakärbes

Põdrakärbes         Lipoptena cervi

Tänavu algas põdrakärbeste kergem nuhtlus paari nädala eest, aga nii loomade kui inimeste kiusajate hulk meie metsades kasvab.

Kui põdrakärbes nukust välja ronib, kasutab valmik koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele või madalamale põõsale, aga tegu on kehvade lendajatega.

Varitsuskohal jääb põdrakärbes oma peremeeslooma ootama, et sealt ohvrile lennata ja tema kasukasse peitu pugeda. Seejärel vabaneb põdrakärbes tiibadest (murrab need vastu looma karvkatet), sest eeldab, et tema tiibu enam ei vaja ja ilma on hoopis mugavam tihedas kasukas tegutseda.

Osalema kutsub Hiite Maja SA, https://www.hiis.ee/kuva/

Kestab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Võistlusele võib saata ka liikuvaid kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid videoid. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2024.