Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel. Tahu laht, Noarootsi ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Kiivitajate sügisränne algas juba juulikuu lõpupäevil ja põhirände lõppu arvestatakse oktoobri algusega. Kuid kiivitajad näeme veel kõikjal ja soojade sügisilmade korral lahkuvad nad meie põldudelt, karjamaadelt ja niiskematelt maastikelt veekogude randadest novembris, aga sooja hilissügise korral alles detsembris. Isegi praegusel ajal võime vahel kohata kuni tuhandepealisi kiivitajate seltsinguid.

Fotod WikipeediA ja Arne Ader

Talvise värvusega kiilassilm

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Fotod Arne Ader

Urvalinnud ( www.loodusemees.ee )

Urvalind        Carduelis flammea

Urvalinnud pesitsevad põhjapoolsematel aladel, aga hoolimata sellest, et pesitsevaid paare on meil märgatud vaid mõnel üksikul aastal jäävad nad ikka läbirändajateks.

Urvalindude läbiränne algas oktoobrikuus, aga meil talvituma jäävate arvukus võib aastati olla äärmiselt kõikuv. Novembris liiguvad urvalinnud ringi kas salkades või isegi parvedes kus võib vahel olla kuni tuhatkond isendit. Talvituma jäänud ilmuvad linnu söögimajade lähedusse alles pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Fotod Arne Ader

Rohevindid ( www.loodusemees.ee )

Rohevint        Chloris chloris

Rohevintide läbiränne ei ole soojade ilmade tõttu veel läbi saanud, aga ka talvel saavad nad meil kenasti hakkama. Osad lahkuvad veel lõuna poole, kuid meile talvituma jääjate arvukust võiks hinnata paarisajale tuhandele linnule, kes seltsingutena ringi liiguvad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik valgepöök ei ole veel lehti langetanud

Taevas püsis nädala jooksul valdavalt pilves. Päike paistis ainult esmaspäeval ja siis registreeriti Jõgeva ilmajaama andmeil päikesepaiste kestuseks 7,1 tundi.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel -0,2…8,3 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -2,6…5 kraadi võrra.

Kunstvalgus mõjutab lehtede varisemist