Fotod Arne Ader

Harilik katkujuur

 

Harilik katkujuur            Petasites hybridus

 

Paiselehega, mida kõik tunnevad õitseb samaaegselt silmahakkav, aga suht harvaesinev harilik katkujuur.

Kus me looduses taime võime leida? Katkujuur eelistab toitaineterikast, savikat ja niisket kasvukohta: seega veekogude kaldaalad samuti kraavi- või tiigiperved, aga taim on jõudnud ka mererannikule. Kus veel: näiteks vanade parkide niiskemates osades.

Looduse Omnibuss annab teada

Jarek Jõepera. Kodumaine Amazonas.

Võidutöö autor Jarek Jõepera kirjeldus, konkursile esitatud ja Aasta Loodusfotograafi tiitli toonud pildi saamislugu: „Ainuke suurveest puutumata jäänud koht Tõramaa puisniidul oli vaatetorni jalamil. Varahommikul telgist väljudes oli õhtune peegelsile veeväli mattunud paksu piimjasse uttu. Sõber Helgoriga kanuus mööda veevälja sõites ilmusid ja kadusid puud ning vee alt paistvate heinapallide mütsid. Ja vaikus, kus kuuled ükshaaval kõiki veetilku kukkumas veest võetud mõlalt ning kolm korda enne mõtled, kui uuesti hoogu tõmbad! Nautinud paar tundi seda lumma, leidsime koha, kus sai maha minna ning statiiv mulksudes vett täis lasta. Udu oli hakanud liikuma, puud olid korraks udupehmed, et järgmisel hetkel muutuda jälle klaariks“.

Veebikaamera pildid napsas veebikaamera operaator Mutikluti, LK foorumist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

 

Kuidas sellised suured linnud saavad puudel turnida? Kes peaks veekogu kaldal või madalas vees märkama suure linnu jälge, millel on pikk tagavarvas, siis kuulub see haigrutele. Selle tagavarbaga on võimalik puude okstest tugev haare saavutada ja seda okstel kõõlumist saab juhitavas veebikaamera vahendusel ka näha – teistel karklinnulistel selline puudel turnimise võime lühikese tagavarba tõttu lihtsalt puudub.

Fotod Arne Ader

Harilik kopsurohi

 

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

 

Kopsurohu kasvukohad leiame viljakamate muldadega salumetsadest, aga samuti metsaveertest või puisniitudelt. Selleks, et varaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim.

Kopsurohu taim omab roomavat ning hästi harunenud risoomi, mille pungadest sirguvad maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab eristada juba lume sulades, aga siis peab taimesõbral kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.

Eesti suurimal fotovõistlusel Looduse Aasta Foto osalesid sel aastal esimest korda ka loodusvideod ehk liikuvad pildid. Vaata valitud hetki Youtube´i klipist.