Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Röövvaksik

Röövvaksik          Crocallis elinguaria

Röövvaksik elab Eestis kõikjal ja on üsna tavaline leht- ja segametsades, võsastikes ning aedades. Liblikad lendavad tehisvalgusele juulis ja augusti esimesel poolel.

Röövvaksik on oma nime saanud rööviku eluviisist – nad käituvad agressiivselt omataoliste suhtes süües neid ja ka teisi putukaid, kellest jõud üle käib ja „hammas“ peale hakkab.

Fotod Arne Ader

Hobumadar

Hobumadar       Galium verum

Määramine on õitsemise ajal lihtne - vaid hobumadaral on täiesti kollased õied. Kasvukohtadeks võivad olla nii liigirikkad kui ka -vaesed niidud ning lubjarikkamad alad - näiteks Põhja – või Lääne-Eesti (mujal esineb hobumadarat harva). Kuna madarate seemned levivad tuulega, siis taimestumisjärgus nõmmedel või mereranniku klibuvallidel on sageli tegu pioneerliigiga.

Eestis kasvab kümmekond liiki madaraid ning paljud nende seast tunduvad alustavale taimehuvilisele üpris sarnased olevat lisaks moodustuvad veel ristandid.

Video: Nelda White

Eile saabusid kalakotkapessa ootamatud külalised. Korraga oli pesa täis mesilasi, kes otsustasid sülemina peatuda kalakotkaste kodus. Kotkapojad tundsid end häirituna ning isegi Mai ja Mati toodud saaki oli pea võimatu süüa.

Sülemlemine ehk üleliigseks osutunud mesilaste lahkumine pesast koos emamesilasega toimub tavaliselt juuni esimesest poolest kuni juuli teise pooleni.

Aga võibolla olid pesas hoopis sipelgad, kes samuti uusi elupaiku otsivad?

Vaata olukorda pesas, kui valgemaks läheb, siit: