Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks salu- ja põhjatihast eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

Elab Eestis jõgedes ja ka Peipsi järves. Karbi-uurija Henn Timm määras eri jõgedest püütud isendite keskmiseks vanuseks 18-22 aastat. Rekordiliseks osutus Navesti jões mõõdetud isend, kes oli elanud 32 aastaseks.

Keskkonnaministeerium annab teada

Veebikaamerate pildid

Must-toonekured saabusid pesale

Vahetult enne jõulupühi muutis keskkonnaminister muutis jmäärust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika. Kaitstavate alade kogupindala suureneb 1239 ha. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud.  Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.

Video ja foto VikipeediA

Kärp       Mustela erminea

Nirk        Mustela nivalis      

Foto Arne Ader

Mänsak ( www.loodusemees.ee )

Mänsak      Nucifraga caryocatactes      

Septembrikuul andsid käredalt rämedahäälsed mänsakud endist sarapikes märku, koguti omale talvevarusid – pähkleid tänavu jagus. Oma nokaaluse loti sisse korjas lind omale kümmekond sarapuupähklit ja tõttas neid ümbruskonda peitma, et umbes veerand tunni pärast olla tagasi ja nii kordus see kogu päeva vältel. Varusid peidetakse maapinnal samblavaiba sisse, kui läheduses sellist leiab.