Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Vello ja Tiit Keppart

Lumine maastik teisipäeval

Nädala algus ja lõpp olid külmad, keskpaik väga soe.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid -2...5 kraadi piires. Külmematel hommikutel (teisipäeval, laupäeval ja pühapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur -5...-6 kraadini.

Ka pühapäeva hommikul oli maa lumest valge

Lumikate esines kahel hommikul: teisipäeval ja pühapäeval.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimtegevuse käigus muutunud taimekooslused muudavad ka loomastikku. Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Teadlased uurisid, millistel puuliikidel võiksid need linnud talvel toituda.

Uuringus osalesid neli isast ja neli emast kuuse-käbilindu. Käbid, mida lindudele pakuti, pärinesid looduslikult kasvavalt harilikult männilt (Pinus sylvestris) ning võõrliikidelt sitka kuuselt (Picea sitchensis), keerdmännilt (Pinus contorta) ja jaapani lehiselt (Larix kaempferi). Katse käigus mõõdeti nii aega, mis kulus linnul käbist kümne seemne kättesaamiseks, kui ka käbide parameetreid, sealhulgas seemnete massi ja energiasisaldust.

Keskkonnaamet annab teada

Eile, 22. märtsil tähistati ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist veepäeva. Sedapuhku kutsub Keskkonnaamet koolinoori osalema 23.–30. märtsini e-viktoriinil, mis keskendub vee ja kliimamuutuste seostele.

Veebikaamera pilt Tatyana, LK foorumist

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Peab ju emaslind, kes enamuse aja mune pesal haub kuidagi oma energiavarusid taastama sest pesal toitumist ja suurema saagi toomist pesale pole märgata olnud.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Kauro Kuik

Märtsikuu protseduurid päevikupidaja heaolukeskuses

„See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti,“ kirjutas Henrik Visnapuu oma tuntud luuletuses. Nüüd, 101 kevadet hiljem saab sellega kohe eriti nõustuda. Talv oli meil ju sedapuhku enneolematu – kui mitte öelda olematu – ja kevademärgid torkasid looduses silma juba jaanuarist alates. Esmalt hakkasid meid rõõmustama lumikellukesed, veebruar kuulus märtsikellukestele ja märts krookustele.

Päike särab, aiad on kevadõites, linnud muutuvad lärmakamaks ja järjest saabuvad uued rändlinnud. Aga ometi on paljudel meist tunne, et hoolimata varajasest kevadest on midagi veel teisiti. Küllap on selles süüdi muremõtted, mis varjutavad seda kaua igatsetud ja oodatud rõõmsat kevadetunnet. Mida teha?