Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Saksamaa hundipopulatsiooni taastumisel on võtmerolli mänginud sõjaväebaasid

Avapilt
Sisu

Huntide populatsioon on Euroopas kasvamas.
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Hundid hävitati Saksamaal 19. sajandil, ent 1980. ja 1990. aastatel Euroopas vastuvõetud looduskaitsealased seadused lõid hundi tagasitulekuks soodsa pinnase. Üksikud hundid hakkasid Poolast Saksamaale naasema 1990. aastate lõpus. Esimene pesakond sündis aastal 2001. Tänaseks elab Saksamaal 73 hundikarja ning 30 hundipaari, kusjuures populatsioon kasvab jõudsalt.

 

Huntide naasmise lugu analüüsides on avastatud, et olulise hooandja rolli täitsid Saksa suured Külma sõja aegsed sõjaväepiirkonnad. Nimelt on seni igas liidumaas esimesed hundipaarid ennast sisse seadnud just sõjaväe treeningpiirkondadesse.

 

Talilinnukaamera lõpetab ülekande

Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

 

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

 

Lõuna-Eestis on viimaste päevade sajud lumikatet oluliselt vähendanud. Lõunatuuled aitavad rändlindude liikumisele kaasa – elu liigub paratamatult kevade suunas. On paras aeg lõpetada talilinnukaamera ülekanne. Täname vaatajaid!

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Orjavits

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kibuvits

Kibuvits ( www.loodusemees.ee )

Küllap tekitab kibuvitsa valimine selle aasta puuks paljudes inimestes hämmeldust, sest mis puu see kibuvits siis ikka on? Auväärse tiitli saamise põhjuseks ehk lihtsalt see, et omamaised puud on meil juba kord kõik seda tiitlit kandnud, sest aasta puud valitakse ajakirja Eesti Looduse eestvedamisel juba 1990ndatest.

Ja kuigi kibuvitsal pole ühtset tüve, mis on puu tunnuseks, siis on ta meie rahvale ikka oluline olnud. Ja eelkõige lastele on ta ikka puuna tundunud.

Esmaleid - aasta loomal kopral leiti uus parasiit

Avapilt
Sisu

Laboris pildistatud kopra lest Xenocastor fedjushini - esmaleid Eestis.
Foto: Kaarel Sammet

 

Kullavere JÜ jahimees Olavi Kool küttis käesoleva aasta veebruaris Conniber-tüüpi püünisraudadega Jõgevamaalt Mustvee vallast Tarakvere küla lähedal talu tiigist kopra. Looma jahtudes ronis tihedast aluskarvast pikematele kattekarvadele päratul hulgal pisikesi heledaid tegelasi.

Olid teised väiksed nagu tolmukübemed. Kogenud kütina oli Olavi varemalt kokku puutunud kopramardikatega. Need on umbes kirbu kasvu ja värvi kopra kasukas elutsevad parasiidid.

Enamasti pole neid massiliselt. Seekord nähtud olendeid polnud Olavi varem kopral kohanud. Piibrile on looduse poolt kaasa antud isiklik kamm (üks tagavarba küünistest on jagunenud kaheks) nende väljarookimiseks ja karvastiku hooldamiseks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.