Jälgime toimumisi kuldnokkade pesakastis. Vaatajad mäletavad eelmise aasta sündmusi konkureerinud emaslindude vahel, mis viis pesitsuse ebaõnnestumiseni.

Keskkonnaagentuur ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad Eesti elanikke tähistama vabariigi 100. sünnipäeva, viibides looduses ja registreerides seal aset leidnud kohtumisi.

Eesmärk on, et iga osaleja kingiks Eestile 100 eri liigi vaatlust. Selleks tuleb teha looduses vabalt elavate liikide vaatlusi ja registreerida need 10. aprillist 15. septembrini loodusvaatluste andmebaasis: http://lva.eelis.ee

Registreerimiseks saab kasutada andmebaasi veebilehte või spetsiaalset tasuta alla laetavat LVA nutirakendust.

Osaleda võib nii üksikisikuna, kui rühmana (5–30 liiget). Viimasel juhul tuleb saada 100 liigi vaatlust kokku rühma peale.

Möödunud aasta sügisel, novembri alguses paigaldasime veebikaamera Metsküla randa, paika, kust umbes viie kilomeetri kaugusel saadi 2013. aastal esmakordne tõestusmaterjal hariliku šaakali (Canis aureus) esinemisest Eestis.

Seekord jätame šaakalid Metskülas isekeskis tegutsema ja meenutame, keda viie kuu jooksul kaamera ees näha sai ja kuulda võis. 

Juba kaamera paigaldamise õhtul kaikus rannal kahe šaakali halav ulg. Siinsed šaakalid häälitsevad ka ülelendavate propellerlennukite peale ja peaaegu alati pani loomad ulguma õhtune Kuressaare-Tallinn lennuk.

 

Aasta linnu marke on kujundanud Vladimir Taiger juba alates 2003 aastast.

Metsisemarke on trükitud 40 000 ja hind on 65 senti ehk riigisisese lihtkirja tariif.

 

 

Keskkonnaministeerium ootab kuni 17. aprillini ettepanekuid kandidaatide kohta, kes võiksid tänavu saada Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid.

„Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel visioon looduskaitsest ning tahe seda ellu viia. Nende tegevust on hinnatud ja tunnustatud juba pea 80 aastat – nii anti Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid välja aastal 1940. Tunnustades meie loodushoidjate tööd, räägime ühtlasi ka meie loodusest, selle olukorrast ning hetkeseisust,“ kirjeldas keskkonnaministeeriumi loodusvaldkonna nõunik Hanno Zingel tunnustamise tähtsust.