Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Loodus uues ajastus

Pildistas Vello Keppart

Ilmateenistuse lumekaart

Paju urvad hakkasid valendama

 

Pajud         Salix

 

See nädal tõi lumised olud pea kogu Eestisse – ei taha talv veel alla anda.

Kuid aastavahetuse aegne kuusepuu lummus on tuleskulptuurides põlenud ja asendumas pikema päeva rütmis kevadeootusega.

Kevadeootuses pöörame tähelepanu meie liigirikkamaile puude perekonnale - pajudele. Meie kõnepruugis jäävad pajud pigem põõsamõõtu sest suuremateks ja väärikamateks sirguvad vaid remmelgad.

Ülevaade rändlindude saabumisest ja lahkumisest eelmisel aastal

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kiivitaja

Kiivitaja ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing koostas ülevaate 35 levinuma rändlinnu saabumisest Eestisse ja siit lahkumisest eelmisel aastal.

Esimesed saabujad olid kiivitaja, metskurvits ja rootsiitsitaja. Viimastest lahkujatest vaadeldi novembris ja detsembris nii metskurvitsaid, kaelustuvisid kui ka hilja peale jäänud põldlõokesi.

Mitmeid liike märgati eelmisel aastal kauem kestnud külma kevade tõttu oluliselt hiljem kui 2017. aastal. Näiteks vaadeldi märksa hiljem esimesi sookurgi, põldlõokesi, linavästrikke ja vainurästaid. Kui kevad hoo sisse sai, siis nähti 2017. aasta kevadest varem rukkirääku, suitsu- ja räästapääsukest, kägu ja ööbikut.

9. NÄDAL 25.2.2019.-3.3.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Paju urvad hakkasid valendama

Jätkusid kevadtalviselt soojad ilmad.

Esmaspäeval tõusis pärast lõunat maksimaalne õhutemperatuur kuue kraadini. Kuigi järgnevad päevad olid rohkem pilves, mõõdeti kuni neljapäevani maksimaalseteks õhutemperatuurideks 3...4 kraadi.

Lumi sulas ja põllud muutusid musta-valge kirjuks. Teisipäeval sadas vihma ja lörtsi. Öösiti külmetas ja teed olid hommikuti väga libedad.

Neljapäevaks olid kohati põllukultuurid jäänud lumest paljaks

Neljapäevaks olid kohati põllukultuurid jäänud lumest paljaks

Rändlindude jälgimine säästab õhujõudude raha

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Miljardid linnud läbivad lühemaid või pikemaid, ka kuni tuhandekilomeetriseid vahemaid. Õhuruumi kasutatakse ka nii tsiviil- kui militaarlendudeks ning kuna liiklus muutub järjest tihedamaks, on üha olulisem ennetada lennukite ja lindude kokkupõrkeid, mis lähevad igal aastal maksma miljardeid eurosid ning võivad halvemal juhul lõppeda ka inimohvritega.

Madalalt lendavad linnud on eriti ohtlikud kiirelt lendavatele reaktiivhävitajatele.

Madalalt lendavad linnud on eriti ohtlikud kiirelt lendavatele reaktiivhävitajatele. / foto Arnaud Lerondeau, Flickr.com

Oravad elavad praegu veidi teistmoodi elu

Fotod Arne Ader

Orav 

Orav  ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Eks meile jäävad rohkem silma linnaparkide ja kalmistute ning vanades aedlinnades tegutsevad „käbikuningad“. Okasmetsades on loomakesi vähem märgata – pole ju kuuskedel-mändidel tänavu eriti käbisid näha. Aga oravadki toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid vaid saavad hästi hakkama ka segametsades.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.