Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kopra naaber – mink ehk ameerika naarits

Avapilt
Sisu

 

Kopraradadel liikudes võib seal kohata ka teisi poolveelisi loomi. Kõige sagedamini näeb ameerika naaritsat ehk minki.

 

Võrreldes kopraga on mink üsna väike tegelane. Algajal loodusvaatlejal võib tekkida hoopis küsimus, et kas see on nüüd saarmas või mink? Mink on väike, tema keha tüvepikkus jääb 30-47 sentimeetri vahele, saarmas on mingist aga poole suurem – keha tüvepikkus on 60-90 sentimeetrit. Nii nagu poolveelistele loomadele ikka, meeldib mingile ja saarmale tegutseda ka veest väljas, kalpsates kas jää-äärel või piki veekogu kallast. Siis õnnestub näha ka nende saba ja saab määrata, kummaga tegu, puhtalt selle järgi. Mingi saba on ilus ja kohev! Saarmal aga pigem selline pulkjas.

 

 

Kuidas ma metsaomanikuks sain

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Nädal tagasi potsatas minu e-postkasti kiri maamaksuteatega. Senini oli meie maakodu maaga seonduvaga tegelenud mu lahkunud abikaasa, kes oli selle pisikese talu pärinud oma vanematelt. Maksud ei ole meil seal kunagi eriti suured olnud, sest maa peal asub kaks muinsuskaitseobjekti ja pealegi on kogu talu maastikukaitsealal.

 

Aga huvi pärast lõin peale Maa-ameti pressiteadet lahti kõlvikute täpsustunud kaardi, mille korrastamise käigus sai Eesti vabariigi sünnipäevaks riik juurde 62 tuhat hektarit metsa.

Kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga hakkasin siis minagi imestunult vaatama, et kust mina olen juurde saanud koguni 2 hektarit metsa. Asjaolusid uurides selgus, et see on küll tasuta kinkekaart, millel katet ei ole.

 

Laululugu

Kirjutas ja pildistas Arne Kiin, http://kerlaug.blogspot.com/

Kuuri küttepuude järele minek jääb äkki pooleli, sest aias vana õunapuu ladvas laulab leevike. Ettevaatlikult taandun maja nurga taha, panen puudekorvi maha ja tõttan tuppa. Sealt haaran 600-millimeetrise objektiiviga fotoaparaadi, käigu pealt viskan pilgu seadetele - paistab et klapivad. Ettevaatlikult  piilun nurga tagant. Leevike on alles. Tasa, väga tasa astun talle lähemale, manööverdan ennast valguse suhtes õige nurga alla ja leian puu okstes augu, kust lind kätte paistab. Nüüd kaamera päästik põhja.

Kalakaamera talv

Tekst ja illustreerivad pildid Tiit Huntwww.rmk.ee

Hilissügisest saadik on kalakaamera olnud eetris, forellide kudemisaeg algas ehk oluliselt varem, kuid kaua kestnud väga madala veeseisu tõttu sai kaamera vette tavapärasest hiljem, 22. novembril. Teisest küljest uus tehniline lahendus on võimaldanud seadmeid hoida töös samuti siis, kui oja on olnud talve jooksul pidevas jää tekke ja sulamise tingimustes või isegi täiesti jääkatte all.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.