Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumel roomav vihmauss 1. jaanuaril 9:45

Nädala esimene päev (vana aasta viimane päev) oli väga libedate teedega. Pärast eelnenud sulailmasid miinuskraadidesse langenud temperatuuriga märjad-vesised teed jäätusid.

Põllud olid esmaspäeval 10 sentimeetrise lumega kaetud ja lume alla oli kogunenud vett. Mulla külmumise alumine piir ulatus talinisupõllul 10cm-ni, valge ristiku kamara all 5cm sügavuseni.

Aastavahetuse järel hakkas sadama lund. Uue aasta esimene päev oli sajune. Öine ja hommikune lumesadu asendus vihmaga. Õhutemperatuur tõusis teisipäeva õhtupoolikul 2,8 kraadini.

Järgmine hommik oli udune ja temperatuur hakkas langema.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lepakäbid

Aasta alguses on lumi matnud enda alla kõik taimed, seepärast tasub ravimtaimede otsimiseks vaadata nüüd kõrgemale – puude otsa. Ja kõhuhädade puhul tasub abimeest otsida just lepapuude otsast.

Vaatame, mida on “lepakäbide” kohta öeldud raamatus Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste “Eesti ravimtaimed”, Varrak, 2019.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.

Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa / foto: Matias Castren

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Sageli näeme kaameraga toidumaja teiste lindude seas vilgast sinist lindu sinitihast, kelle toiduks on küll peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud. Siiski toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest ja marjadest ning maiustab hea meelega ka inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)