Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

Võrtsjärve põhjakalda vette paigaldasime kalakaamera, lootes näha haugide tegevust nende kudeajal. Kaamera paikneb kõrgveest üleujutatud kaldaalal umbes 40 cm sügavusel tarnamätaste ja kulu vahel, kohas kus on igati sobivad tingimused purikatele kudemiseks. Et haug valib marja-niisa heitmiseks just kaamerast paistvad tarnamättad on ehk palju soovida, kuid võimatu see ka ei ole. 

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Olete nüüd kindlasti kuulnud Eesti kõige arvukamat haudelindu – metsvinti? Ei ole koduõue või metsatukka, kus tema rõõmsat kevadlaulu ei kuule. Eestis pesitseb neid linde poolteist kuni kaks ja pool miljonit paari. See tähendab, et iga eestlase jaoks on meil olemas oma metsvindipaar, kes kusagile vahtraoksale pehmet sambla- ja suleseguset pesa ehitama hakkab. Ja kuigi arvatakse, et oma vintivat häält teeb ta vihma ettekuulutuseks, siis praegust “siit-siit-metsast ei saa mitte üks piirutikk” hõiskab ta küll suurest rõõmust.

 

Fotod Arne Ader

Sinililled ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik sinilill            Hepatica nobilis

 

Omamoodi lummav on varakevadine sinililleaega. Taimi on erinevas arengujärgus, seega loodushuvilisel põhjust neid veidi lähemalt uurida.

Äsja õitsema hakanud sinililled on ühe või kahe lühikese õievarrega, mis õitsemise aegu tüki maad pikemaks sirguvad.

Punakaspruunid peenikesed õievarred kasvavad välja lehtede kaenlast ja neid katavad rohelised karvakesed. Headel kasvukohtadel võib ühel taimel sirguda kuni tosin õievart.

Foto Arne Ader

Lapsuliblikas lõokannusel ( www.loodusemees.ee )

 

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

 

Kõik me tunneme neid „kuldse suve“ kuulutajaid ja seetõttu ongi mõistlik sellest kevadliblikast veidi lähemalt kirjutada.

Et täit pilti saada alustame nende pikaealiste liblikavalmikute talvitumisest ja mitte ilma asjata.