Nädal metsas. Koristatud põllud ja loomad rohkem liikvel.

Postitas Aasta Loom - K, 23.08.2017 - 15.01
Avapilt
Sisu

Rajakaameraid üle vaatama minnes kohtusin värskelt koristatud talirapsipõllul kitseperega. Paistavad olema tall ja ema kes ka metsas asuva fotosid tegeva rajakaamera ees käinud. Tall usaldab kõiges vanalooma. Noor kitsehakatis märkas mind, aga jäi vaid jälgima. Kui on vaja otsustada, siis otsustab ema. Emasloom mind aga ei märganud ja seega nositi põlluservas rahulikult edasi. 

 

metskits
Kui ema sõi rahulikult, siis tall mind silmist ei lasknud. Ka põllult lahkudes hoidis kõrvad tahapoole ja jätkas jälgimist. 

 

Tartumaal vaadeldi Eestis seni vaid korra kohatud stepi-pääsujooksurit

Postitas Looduskalender - K, 23.08.2017 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 22. augustil leidis linnuvaatleja Mariliis Paal Tartumaalt Lahe küla põllult Lääne- ja Põhja-Euroopasse harva eksiva stepi-pääsujooksuri (Glareola nordmanni).

Stepi-pääsujooksur. 22.08.2017, Lahe küla Tartumaa

Stepi-pääsujooksur. 22.08.2017, Lahe küla Tartumaa / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Pikanõmme-Majakivi matkarada Jumindal: kivi nagu maja keset lodu

Postitas Looduskalender - T, 22.08.2017 - 22.33

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Pikanõmme-Majakivi rada saab alustada kahest otsast: kas Tallinna poolt tulles Kolga-Aabla poolt või sõites poolsaare Hara poolsele küljele ja alustades Virve küla lähedalt. Pikkus jääb mõlemat pidi loomulikult samaks, ca 4,5 km. Kogu kaheksakujulist rada läbides tuleb pikkuseks ca 6 km. Kulgeda saab trekkinguna ehk algus ja lõpp on ühildatav samasse kohta. Kaarti vaata loo lõpust.

Meie teekond sai alguse Pikanõmme poolt. Seal ei kulu palju, kui üles-alla liivastel küngastel männimetsa all kulgedes jõuab vaatetornini. Paraku enam vaatetorni ronida ei saa, sest see on liiga pehkinud. Kuid ka torni jalamilt on vaade rabale kõrge. 

Lageraie kaotab mustikametsa paljudeks aastateks

Postitas Looduskalender - T, 22.08.2017 - 21.21

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Mustikamännik

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

TÜ looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. Nimelt kaovad raietega arumetsades head mustikakohad mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tulemusel tekkinud (märgalaelustiku arvelt) hulgaliselt keskpäraseid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.