Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Valged marjad ilmestamas halli sügisloodust

Fotod Arne Ader

Lumimari

Lumimari

 

Harilik lumimari        Symhporicarpos albus

 

Linnainimestele tuttav vaatepilt ja vähese valgusega hallis sügisilmas tagasihoidlik, aga silmatorkav. Aastakümneid tagasi kasutati lumimarju ohtralt haljastuses nii linnades, maal, kui koduaedades.

Lumimarja põõsad kasvavad püstiselt, sirgudes umbes meetriseks, mille tänavused peened võrsed on helepruunid (vaata alumiselt fotolt).

VIDEO: talvekasukas šaakalid

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

 

Kui novembri alul paistsid šaakalid veel välja üpris „kõhnad“, siis eileöises videos näevad loomad välja hästitoidetud ja täitsa ümarad vastses talvekasukas.

Hoolimata ahvatlusest ei hooli ettevaatlikud loomad peibutistest sest liigi geneetilises mälus on mälestused, kuidas neid on peibutistele lisatud mürkidega põlistel asualadel hävitatud.

Talvituma jäävatest vartidest

Foto Arne Ader

Tuttvart

Tuttvart

 

Tuttvart     Aythya fuligula

 

Läbirändavaid tuttvarte kohtame novembri lõpuni. Sügisrände ajal kohtamegi neid kevadega võrreldes arvukamalt. Rändureid võis olla umbes kolmekümne tuhande ringis ja talvitumagi jääb neist mingi osa avaveega merelahtedele.

Kohata võime tuttvarte nii siseveekogudel, aga kindlateks vaatluskohtadeks võib pidada nii Matsalut, kui Haapsalu Tagalahte, Väikest väina, Käina lahte… Meie veekogudes pesitses tänavu kuni viis tuhat haudepaari.

Lennupildis on iseloomulikult näha kenad valged tiivavöödid.

Metssigade küttimise jahihooaja kohustusest

Koostatud Keskkonnaameti ja EJS andmetel

Keskkonnaamet kinnitas septembris sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikuks küttimismahuks 5575 isendit.

Eesti jahimehed on etteantud mahust küttinud 31. oktoobri seisuga 1487 metssiga. Metsadest on leitud 32 metssea korjust, mis on maetud ja hukatud seakatku tunnustega 19 isendit.

Metssigade küttimine

Tabel: Keskkonnaamet

Siiani on enim metssigu kütitud Hiiumaal (455 isendit), kuhu siiani pole Eestis seakatk jõudnud. Väikseim küttimisaktiivsus on Põlvamaal, kus on oktoobri lõpu seisuga kütitud vaid 25 metssiga.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.