Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põldvarblased ja talvikesed maanteel

Talvike                    Emberiza citrinella        

Põldvarblane         Passer montanus

Eile taliharjapäevaga murdus talve selgroog. Vanarahvas arvas, et taliharjapäevaga hakkavad lumest turritavad kõrred lund vihkama ja algab pikaldane lume sulamine. Ongi sula ja umbes nädala lõpuni - saame näha.

Talvike lepaoksal

Eestimaa Looduse Fond

Foto Sven Zacek

ELF kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk. Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ja kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastased. Kandidaat võib õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri.

Kirjutas Nele Sõber

Pildistas Kaidi Tingas

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Tutvu ürituse päevakavaga.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Lumi libises sulaga alla järsumatelt katustelt

Pildistas Tõnu Ploompuu

Harilik hiissammal

Harilik hiissammal    Leucodon sciuroides

Hiissammal on meie looduses üpris tavaline, kasvades vanade lehtpuude tüvede keskosas märgatava lokilise polstrina, aga võib vahel ulatuda isegi puu võrani. Talvisel ajal puid vaadeldes väärt märkamine. Nimetatud tüvesammal talub kerget õhusaastet, seega võime sammalt leida linnaparkides, kalmistutel, alleedel ja muidugi lehtpuu või segametsades kasvamas. Vahel harva võib kasvada ka kividel.

Tugevakasvulise hiidsambla kasvukohta on kerge märgata, sest varreharud on kuni viie sentimeetri pikkused ja varretipud läikivad.