Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Linnujahi piirangud Eesti kaitstavatel aladel

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsist selgus, et kehtiv jahiregulatsioon ja kaitsealade kaitse-eeskirjad lubavad linnujahti pidada kahel kolmandikul Eestis looduskaitse all olevatest maadest. Sageli on jaht lubatud ka neile liikidele, kelle kaitseks on ala moodustatud. Samas leiti, et ka linnujahikeeluga alade võrgustik on kujunenud ilma analüüsi ja teadusliku aluseta. 

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Soo-kurereha  õitseb  veel 

Suvi  jätkus,  kuigi  nädala  algus  oli  esialgu  väga  jahe  ja  sadas  vihma.  Esmaspäeval  mõõdeti  päeval  õhusooja  ainult  15  kraadi,  öösel  langes  õhutemperatuur  ligi  kuue  kraadini  ja  ööpäeva  sajusummaks  kogunes  8...10  mm. 

Järgnevalt  suvine  soojus  taastus.  Teisipäevast  kuni  laupäevani  püsis  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  taas  13  kraadist  kõrgemana  (13...18  kraadi  piires).  Kolmapäeval  ja  reedel  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  24  kraad

ini,  mis  on  septembri  teise  poole  kohta  haruldane.  Jõgeval  registreeriti  neil  kahel  väga  soojal  päeval  uued  vastavate kuupäevade rekordid  1922.  aastast  algavasse  maksimaalsete  temperatuuride  vaatlusritta. 

Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Reedel, 21. septembril lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, hane- ja sookureuurija Aivar Leito (1954–2018).

Aivar Leito töötas Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetoolis juhtivteadurina, keskendudes lindude pesitsus- ja rändeökoloogia uurimisele. Ta uuris sookure, kormorani, hanede ja laglede arvukust, ökoloogiat ja rändeid, väikeste meresaarte linnukooslusi, lindude ja nende elualade kaitseolusid Eestis ja välismaal.

Kirjutas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Suur maalermeister – Sügis, on nüüd oma värvipaleti laiali laotanud, juba on vahtralatvades purpurit, kaskedel kerget kulda ja lodjapuul tulelõõma. Nii mõnigi metsatee lõhnab juba puulehtede lagunemise järgi, see õhk on nii rammus, et külva või lilledele laiali.

Ja lilled õitsevad tõesti taas, võililled, rooside rodu ja kitsekakargi raputab peenral oma uusi rohelisi lehti – et “õitseks veel korra sel aastal?”