Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik       Argynnis paphia

Augusti keskpaigani lendlevad graatsilised rohutäpikud kindlasti ringi nii metsateedel, kui - sihtidel, niitudel või lagendikel.

Iseloomulikult kiire ning liugleva lennuga suured liblikad (tiibade siruulatust 55 kuni 65 mm). Kes korra rohetäpiku määranud, sellele on nad juba kaugelt äratuntavad.

Rohetäpikud on tähelepandavalt heledama tiibade alaküljega - rohe-kollaka hõbejate ristvöötidega.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

XXIII astronoomiahuviliste kokkutulek toimub 8.–12. augustil Valgamaal Lüllemäel (loengud kultuurimajas, vaatlused kooli staadionil, registreerimine ja majutus spordikeskuses).

Toimuvad ettekanded, vaatlused, Urmas Sisaski ja Curly Stringsi kontserdid, giidiga matk, Lüllemäe observatooriumi külastus, päikesevarjutuse vaatlemine, meenutused eelmise aasta päikesevarjutusest ja muud huvitavat.

Toimub ka Eesti Astronoomia Seltsi koosolek.

Ürituste ajakava, lisainfo ja registreerimine: LINK

Võimalusel palume registreeruda 5. augustiks.

Kohtumiseni kokkutulekul!

Korraldajate nimel

Martin Mark

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 107 osalejat, kellest algajaid 80 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 9 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Soolikarohi

Loodus hakkab tasapisi muutuma aina kollasemaks. Ja mitte ainult kaselehed ja kõrred ei lähe kollaseks, vaid õitsema on hakanud üks vägev kollaste õitega taim – soolikarohi.

Soolikarohtu võime leida kõikjalt: teede äärest, mererannalt, praegu on teda ka hästi ohtralt Eesti Rahva Muuseumi ümbruse jäätmaadel.

Ja kuigi kaugelt ei pruugi see taim oma põua käes veidi sorgu vajunud pihlakalehte meenutavate lehtedega väga kaunis näha, armume temasse, kui kükitame selle ligi meetrise lille kõrvale.

Veidi pisikesi krüsanteemiõisi meenutavad kuldsed õisikunupsud on nagu kuldsed marjad. Päeval säravad nad nagu päikesed, ööselgi on need kuldsed, justkui sarikasse koondunud korvõisikud, kaugele näha.