Vesipapp Cinclus cinclus
Jäävaba kärestikulisele jõelõigu läheduses, mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt jälgima.
Kui veab võib märgata vesipapi ehk jõeköstri tegutsemist: nii vanarahvas seda lindu kutsus. Pappi märgates, jää paigale sest tegu on suht inimpelgliku ning valvsa linnuga. Lähemale katsu linnule saada sukeldumiste ajal sest Sa tahad teda ju pildistada… Talvisel ajal kohtame tegutsemas pigem üksikut lindu, harva paari, kuid juba märtsikuus otsivad papid omale paarilisi.
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Foto Arne Ader
Kui kõht täis söödud võib veidike hullata
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Tänavune talv on seni metskitsedele kerge olnud: lumikate pole eriti sügav, kattes maad alles loetud nädalate jagu.
Täiskasvanud sokkudel hakkasid sarved kasvama aastavahetuse paiku ning on kasvuperioodil kaetud pehme, sametise nahaga.
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Talvikesed metskitsede seltsis.
Talvike Emberiza citrinella
Talvikeste salkasid kohtame sagedamini külamaastikes, suurtesse linnadesse linnud eriti ei kipu. Võib tunduda nagu oleks tegu paigalindudega, kuigi suurem enamus meil pesitsenutest oli novembrikuuks lahkunud. Sellest hoolimata jääb talvikesi meile talvituma üpris arvukalt kuni mõnisada tuhat.
Põldudega liigendatud metsaservad ja mustikarikkad palumetsad pakuvad praegu metskitsedele toitu ja varju. Ilves hoidub kitsede lähedusse.
Foto: Remo Savisaar
Lõpuks on talv kohal! Paistab teine vähemalt esialgu mõnusa olekuga. Palja maaga alanud külmad kaanetasid mädad kohad ja üleujutatud alad. Vähemalt kõndides pääseb teatud ettevaatuse korral igalt poolt kuiva jalaga läbi. Kohev ja koorikuta lumikate on just paraja paksusega – ei takista liikumist, näitab jälge, võimaldab maapinnalt toitu kätte saada, mõnedele liikidele pakub sooja öömaja või aitab maskeeruda.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.