Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Talilinnukaamera - harakas

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Kui juhtub, et rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib kahtlustada harakat. Harakas, nagu teisedki vareslased, on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga osav. Ka veebikaameraga toidumajalt on harakad rasvapalle korduvalt minema viinud.

Harakad

Harakad / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Eesti loodusraamatud saja aasta jooksul

Kirjutas Kristel Vilbaste

 

Kevad on meie poole teel!

 

Tihased laulavad hommikuti ka suure pakasega suvistest sitsikleitidest. Päikesetõusul alustab üks laterna all oma hõiskavat rida ja teise laterna alt vastab talle kohe teine. Ja hakid kükitavad kenasti paarides, justkui peaks igikestvat sõbrapäeva. Kuigi õues on aegajalt krõbe pakane, hakkab samal ajal pilvede vahelt välja hüppav päike kohe lund sulatama. Majaveeres jookseb päikese käes lumeäär silmnähtavalt minutitega seinast eemale. Päikesesoe toob tasapisi kevade.

FILMIVARAMU: "Ilus on maa"

Film pärineb ERR-i arhiivist

„Ilus on maa“ – EV 100 raames on hea heita pilk viimase kolmandiku algusaastatele. Film valmis nimelt 1985. aastal.

Rein Marani film valmis tellimustööna, tutvustamaks elu ENSV-s sotsrealismi laadis. Murranguliste aastate sündmusteni polnud jäänud enam pikalt. Hea tagasivaade neile, kes olid ise sündmuste osalised., lisaks palju tuttavaid loodusvaateid…

Vaata filmi: LINK

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – väiketrapp

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Väiketrapi (Tetrax tetrax) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et üks emaslind lasti 1862. aasta septembris praegusel Tallinna linna territooriumil Koplis. Väiketrapist tehtud topist säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Linnuharulduste komisjoni andmetel on väiketrappi Eestis kohatud kokku vaid neli korda (kõik lastud) – 1865. aasta novembris Tartu lähedal (topis Eesti Loodusmuuseumis), 1880. aasta suvel Saaremaal Eiklas ning viimati 19.12.1935 Lääne-Virumaal Kundas (topis Tartu ülikooli loodusmuuseumis).

VIDEO: ilvesepere mererannal

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Foto Arne Ader

 

Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves      Lynx lynx

Kena üllatus, et ilvesepere, kelle liikumised olid sügisest peale Metskülas teada ja et nad endid meile kaamera ees ka näitasid ning seda õhtuhämaruses, mitte infrapuna valguses. Võib arvata, et päeva saatis ilvesepere mööda lähedases kadastikus, kus vastu hämaruse saabumist jahiretkele siirduti. Need kiskjad püüavad igati vältida inimese vaatevälja sattumast.  Nii on meil nüüd põhjust aasta loomast ja nende tegemistest veidi pikemalt arutleda.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.