Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Sõtka pesakastide puhastamine Kakerdaja rabas

Kirjutas, video salvestas ja pildistas Aarne Vesi 

 

Kakerdaja raba sõtka pesakastide lugu sai alguse juba siis, kui järve ääres veel laudtee lõhnagi polnud. Esimesed pesakastid pani sinna üks Alavere kooli õpetaja kuskil 1960/1970-ndate paiku. 

2010-ks aastaks oli viiest kastist napilt kasutuskõlbulikud veel ainult kaks. Kuna sel ajal oli Kakerdaja võrreldes tänasega veel suhteliselt rahulik paik, otsustasin sõtkastele uued kodud teha. 

Huviline saab parema ülevaate koos mõne pildiga minu fotoblogist: http://aarnevesi.blogspot.com.ee/2010/11/

Noore looduskaitsja auhind

Eestimaa Looduse Fond annab teada

 

ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis TÜ teadur Virve Sõber

 

Tartu Ülikooli teadur Virve Sõber paistis möödunud aastal silma oma vabatahtliku panusega planeeritava puidurafineerimistehase keskkonna- ning sotsiaalmajanduslike mõjude käsitlemisel. Tegemist on ühiskondlikult olulise küsimusega, mis vajab põhjalikku avalikku arutelu.

Rasvatihase riskikäitumisel on geneetiline taust

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude söögimaja on täidetud päevalilleseemnetega, toidupallid ripuvad ahvatlevalt. Tihased kõõluvad sireliokstel ja ei suuda otsustada, kas söösta äsja üles riputatud läikivasse plastmassist söögimajja saagi järele. Eile seda ju polnud – väga hästi võib tegu olla ka lõksuga… .

See, kuidas üks või teine indiviid ohtlikku olukorda tajub, on väga erinev. Mõju avaldavad nii varasemad kogemused (näiteks kohtumine raudkulliga), keskkond (varjumisvõimaluste olemasolu) kui ka geenid. Mitmeid olulisi käitumistunnuseid mõjutab SERTgeen, mis on seotud hormooni serotoniin transpordiga. Kui inimese puhul on selle geeni mõju impulsiivsetele otsustele, ärevuskäitumisele ning motivatsiooni kujunemisele teada, siis mõju teiste liikide käitumisele on SERT geenipiirkonna puhul vähe uuritud.

5. NÄDAL 29.1.2018.- 4.2.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumega kaetud kallasjää Pedja jõel

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala vältel miinuspoolel, kõikudes -0,1 kraadist kuni -6,9 kraadini.

Kõige madalam minimaalne õhutemperatuur registreeriti pühapäeval (-11,4 °C). Plusspoolele küündis maksimaalne õhutemperatuur nädala kestel neljal päeval. Siis võis märgata ka üksikutel vahtratel mahla liikumist. 

Tuisune neljapäev

Tuisune neljapäev

LUGEJAKIRI: Öömajaline

Pildistas ja kirjutas Merike Hiibus Tiskrest, Haaberstist

Öömajaline

 

Rasvatihane     Parus major

 

Eile õhtul oli väljas kergelt tuisune ja 6 külmakraadi. Kontrollisin paar päeva tagasi koduaia pesakaste ja pidin rõõmuga nentima, et kõik kolm paistsid ka talvel lindude kasutuses olevat.

Ühe öömajalist sain segamata pildistada – kiire klõps telefoniga. Rasvatihane, kes muu.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.