Eesti orhideekaitse klubi annab teada

Foto Arne Ader

Puisniit kauni kuldkingaga. Laelatu

Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhideeks liigi, kes on kõigiti Eesti vabariigi juubeliaasta vääriline: see on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - Euroopa suurimate õitega orhidee.

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.

Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust kuni juuni teise pooleni. Kõnealuse käpalise kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri.

Põhilised kauni kuldkinga kasvukohad on puisniidud, salu- ja loometsad, harvemini laanemetsad ning kadastikud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sabatihane          Aegithalos caudatus

Tähelepanelik lugeja märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Sabatihased pole eritiselt taimetoidulised, kui vahel toidumajade juurde trehvatakse, siis tuntakse huvi pigem üles riputatud pekitüki vastu.

Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande isendi vahel, mis sõltub just läbirändajate hulgast.

Eesti mükoloogiaühing annab teada

Foto Külli Kalamees

Tuletael kasetüvel    

Tuletael       Fomes fomentarius

Eesti mükoloogiaühing valis 2018. aasta seeneks tuletaela.

Tuletael kuulub torikseente hulka, viljakehad kasvavad kaskedel, harvem ka teistel lehtpuudel.

Tuletaelad on mitmeaastased, täiskasvanult kabjakujulise viljakehaga seened. Pealispind on kaetud koorikuga, mis vanematel seentel on tuhkhall, viimaste aastate juurdekasvud nahkpruunid, seene alapinnal torukesed.

Kaldapääsukese uurimisprojekt „Riparia“

Kaldapääsuke      Riparia riparia

Möödunud aasta kevadel ja suvel koguti ligi 60 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. 

Andmed aitasid täpsustada liigi arvukushinnangut, samuti saada uut olulist infot seltsingute suuruse, elupaigakasutuse ja röövluse kohta. Saadud teadmisi kasutatakse esmalt karjäärides pesitsevate kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi koostamiseks.