Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

2. NÄDAL 1.1.2018.-7.1.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

 

Lumeta künnipõld ja härmas puud

Nädala algus oli tuuline. Esmaspäeval ulatusid maksimaalsed tuuleiilid 16 m/s. Lund oli maas väga napilt - künnipõllud olid peaaegu täiesti lumeta, rohumaadel ja orasepõldudel oli siiski "aukudega" õhuke lumekiht veel peal.

Vähese taimkattega põldudel ja künnil tekkis tuuleerosioon. Lumi kattus tuule poolt peale kantud mullaosakestega ja muutus pruuniks.

Esmaspäevast kuni kolmapäevani mõõdeti päeval veel õhus väheseid plusskraade, nädala teisel poolel aga enam mitte.

Laupäeva ja pühapäeva maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi -7...-8 °C, samas öised termomeetrinäidud alla -10 kraadi siiski veel ei küündinud. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti siinses ilmajaamas laupäeval -9,7 °C. 

VIDEO: laanerähn toidumajas

Rõõmu jagab Lk lugeja Reet

Foto Arne Ader

Laanerähn

Laanerähn

 

Olen „niiii happy“, et juhtusin esimest korda, täna nägema oma linnusööklas emast laanerähni ehk kolmvarvasrähni (linnumääraja järgi tuvastasin).

Söögipaigas on eraldi seemned ja oksal ripub rasvapallide rivi metallvõrgus. Seda viimast kasutab usinasti oma kõhu täitmiseks suur-kirjurähn. Aga ilmselt kolmvarvas seda teha ei saa. Ta keerutas küll  lenneldes ja seda sarapuuoksal istudes piidles, kuid ei riskinud.  Lind maandus korraks maha, et sealt pudenenud seemneid napsata, pikemalt toksis  nokaga kasetüve kallal ja läinud ta oligi.

Kõik see toimus Tallinnas, Trummi tänava piirkonnas kella 13.30  paiku .

Nähtu oli erutav. Midagi või kedagi uut!

 

Video Ahto Täpsi

Lindude sulestiku mikrofloorat mitmekesistab koduloomade lähedus

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdav osa looduslikust mitmekesisusest on küll mikroskoopiline ja silmale märkamatu, kuid vaieldamatult oluline. Näiteks seedesüsteemis elutsevad mikroorganismid aitavad selgroogsetel keskkonnast vajalikku energiat omastada, kehapinnal asuvad mikroorganismid kaitsevad organismi mitmete haigustekitajate vastu ja võivad oma elutegevuse produktide abil muuta linnu sulestiku kulumiskindlamaks. Kuna pikka aega puudusid nii teadmised kui ka sobilikud meetodid vabalt elavate lindude mikrobioloogia uurimiseks, on see ornitoloogia haru hakanud jõudsalt arenema alles viimase paarikümne aasta jooksul.

VIDEOD: elu jäätuva Matsalu lahe rannikul

Videod salvestas Fleur, LK foorumist

 

 

Kanakull       Accipter gentilis

 

Madala, pea nullilähedase vee soolsusega Matsalu laht jäätub, näha on veel üksikuid lahvandusi kuna pinnavesi on juba kergetes miinuskraadides. Näis milliseks muutub vaatepilt homseks sest lubatakse tugevaid lõunakaare tuuli. Kühmnokk luiged liikusid Tekkiva jää eest Matsalu lahest välja.

Kanakull saabus kaamera ette täna tavapärasest pisut hiljem ja lahkus õige varsti – viimastel päevadel on ju korralikult toitutud.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.