Eesti Loodusmuuseum annab teada

9. novembril kell 18 on Eesti Loodusmuuseumi loodusõhtu teemaks „Hääled öös“. Põnevat teemat avab bioloog ja fotograaf Veljo Runnel.

Selle kordses Öökulli akadeemias uurime, milliseid hääli võib öös kuulda ning kes neid hääli teevad. Lisaks uurime, millised linnud ja loomad just öösiti aktiivsed on ning miks neile öine eluviis sobib.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3€, täispilet 5€). Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Tekst ja pildid Kalle Pihelgas

Harilik kobras ehk piiber        Castor fiber

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Matsalus Sassi poolsaarel viies erinevas paigas paiknenud sookurgi ja hanesid-laglesid jälginud rändekaamera on selleks sügiseks lõpetanud. Kevadrändel jätkame jälle Sassilt, siis peatuvad ja toituvad linnud siin pikemalt kui sügisrändel, mil neid võis näha enamasti arvukate parvedena ülelennul.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennata võimaldab tõstejõudu tekitav tiiva üla- ja alapoole õhurõhkude erinevus – ülapoolel liigub õhk kiiremini ja on veidi hõredam kui tiiva alapoolel. Suurte tiibadega linnud, näiteks kondorid, kured, pelikanid ja albatrossid, suudavad pärast algset kiirendust tõusvaid õhuvoole, mille kiirus on 1–10 m/s, kasutades ja tiibadega hoogu mitte andes edukalt õhus liuelda.

Paljude lindude tiiva ülapool on alumisest tumedam. Värvierinevust on seletatud varje-eesmärgiga – saagijahil kiskjale ei torka ülevalt vaadates maastikul lind silma; sama rolli täidab tiiva heledam alapool alt ülesse vaadates. Lisaks on tumedamad suled tugevamad ning kulumisele vastupidavamad.

EMÜ annab teada

7. novembril lastakse vabasse loodusesse Eesti Maaülikooli loomakliinikus neli kuud ravi saanud haruldane kaljukotkas, kes vajas abi pliimürgistusest taastumiseks, ning noor merikotkas, kes oli lennuvõimetu murtud sulgede tõttu.

Loomaarsti ja Eesti Maaülikooli doktorandi Madis Leivitsa sõnul on Pärnumaalt leitud kaljukotkas Eesti vanim. Et kotkas on rõngastatud 92. aastal, on ta tänaseks üle kahekümne viie aasta vana.