Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind          Carduelis carduelis

Ohakalindudest läbirändajate suundumine lõuna poole lõpeb külmade saabumisega, aga olulist rolli mängivad nii ilmad, kui tuuled.

Talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis, seda juba olenevalt talve karmusest.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena ja nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada, www.eoy.ee

Täna, 15. novembril algas selleaastane talilindude loendamise hooaeg, mis kestab kolme perioodi hõlmates kuni 2018. aasta kevadeni.

Eesti Ornitoloogiaühing käivitas talilinnuloendused 1987. aastal eesmärgiga saada teavet eeskätt maismaal tegutsevate talilindude leviku ning arvukuse muutuste kohta nii ühe talve kui ka aastate jooksul.

Talilinnuloenduse metoodika ning tulemuste kohta loe täpsemalt Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt: LINK

Talilinnuloenduse eelmise hooaja kokkuvõtte leiate: LINK

Lisateave:

Jaanus Elts, talilinnuloenduse projektijuht

jaanus.elts/at/eoy.ee

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Tiirutaja 2017. aasta sügisnumbris tuleb juttu tuvide rändest ja rändekiirusest, tänavu ümmargust 30. juubelit tähistanud Vaibla ja Pikla linnujaamadest ning Põhja-Euroopa metsalinnustiku ekspertide kokkusaamisest Lahemaal Viinistul. Pikemalt tutvustatakse Eestis pesitsevaid linde, kes talvitavad mitte Aafrikas vaid Aasias ning tehakse ülevaade Läänemaal Roostal toimunud kõrgetasemelisest merikotkale pühendatud konverentsist. Aga põnevat lugemist on veel!

Loe Tiirutajat: LINK

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Foto Vello Keppart

Raiesmik pärast lageraiet, kui metsata metsamaa näide, metsa arenguklass „lage ala“. Metsakooslus on asendunud niiduga.

Ühendused esitasid eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas täna, 14. novembril Keskkonnaministeeriumile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile metsa- ja looduskaitseekspertide ning juristide koostöös koostatud ettepanekud looduskaitseseaduse muutmiseks. Praegu on paljudes kaitsealustes metsades lubatud lageraie ning majandusmetsadele mõeldud reeglid laienevad iseenesest ka kaitsealade piiranguvööndi metsadele. See seab tõsiselt ohtu kaitstavad loodusväärtused.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnu sulestiku värvus on oluline sugulise valiku tunnus – kirgas sulestik on märk isendi kvaliteedist. Värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid – melaniin ja porfüriin värvivad sulestiku tumedaks, karotenoidid annavad aga sulestikule kirkaid kollaseid, punaseid, oranže toone. Karotenoididel on oluline osa erinevates füsioloogilistes protsessides ja mitte iga lind, vaid ainult terved isendid saavad endale lubada luksust kasutada neid sulestiku kirkamaks muutmisel. Seetõttu ei ole ime, et sageli on partneri silmis eelistatud just kirkavärvilisemad isendid.