Loodusmuuseum annab teada

Illustratsioon: Lennart Lennuk

1. veebruaril kell 18 ootame taas kõiki Eesti Loodusmuuseumisse loodusõhtule, kus sel korral uurime mikroplastikut – plastik on tänapäeval üks levinumaid materjale, mida kasutame laialdaselt oma igapäevaelus, kuid mida me selle mõjust keskkonnale teame? Põnevat teemat avab merebioloog Lennart Lennuk.

Üheks kuumimaks teemaks jäätmete maastikul on mikroplast – imepisikesed, silmnähtamatud plastiosakesed, mis asuvad tänaseks päevaks juba pea kõikjal keskkonnas.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad nad salkadena, võib mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond põldvarblast.

Põldvarblased eelistavad toitmiskohti, mille juures on tihedaid põõsaid, kuhu nad saavad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Indrek Sell

Poropoorik kasvab põlismetsades, kuuskede lagunevatel lamatüvedel

Poropoorik ehk lapi torik     Amylocystis lapponica

Esimesse kaitsekategooriasse kuuluva haruldase poropooriku kaitsmiseks tuleb hoiduda metsa majandamisest seene elupaikades ja Keskkonnaamet kinnitas ohustatud seene kaitse tegevuskava.

Eesti Looduseuurijate Seltsi Botaanikasektsioon annab teada

Ajakiri Samblasõber ilmub korra aastas, aga juba alates 1998 aastast.

Loe ajakirja veebist: LINK

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Leevikesed Jõgeva mõisapargis

Esmaspäeva hommik oli udune ja puudele tekkis nõrk härmatis. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti nädala esimesel päeval -8 °C ja maksimaalseks -2 °C.

Põllud olid viiesentimeetrise lumekorraga kaetud, millest kõrgemad nukid välja paistsid, muutes künnipõllud

musta-valge kirjuks.  Päeval sadas lund. Hooti oli sadu tihe ja tuiskas. Lume paksus kasvas järgmiseks (teisipäeva) hommikuks 8-11 cm paksuseks, mis suutis juba ka enamiku künninukkidest ja oraselehtedest varjata. Lund oli rohkesti ka puude okstel.