Mobiilipilt Tiit Hunt, www.rmk.ee

Läbi hammustatud kaamera toitekaabel rippumas

Eile õhtuse lehma vandaalitsemise helid läbi mikrofoni olid päris „hirmutavad“. Varahommikul võtsime kaasa hädatarvilikud töövahendid, et kaamera uuesti tööle saada – vigastusi ei julenud isegi ennustada. Avanenud pilt andis lootust, et võime mõningaste ümberkorraldustega isegi lõhutud süsteemi tööle saada.

Millega siis lehm kohapeal hakkama sai? Korralikult köidetud juhtmete kimbus oli tegelane ühe veebikaamera kaablihaara kätte saanud, seda tõsiselt närinud ja lõpuks puruks rebinud. Võimalus oli ka selline, et oleks võinud minna oma teed koos kaameraga… Teised vigastused olid minimaalsed.

Kaamerale leidsime Sassi poolsaarel uue asukoha, aga pudulojuste kahjustuste eest pole seegi kaitstud – tegime mida käepäraste vahenditega teha andis.

Foto Arne Ader

Puhtu mets

Astronoomiline sügise algus jõuab kätte kell 23.03

Kätte on jõudnud võrdpäevsuse aeg, aga täna pole öö veel päevast pikem.

Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut. Juba tunni möödudes näeme selge ilma korral tähti taevas - ikka seal kus valgusreostus napim.

Fenoloogiline varasügis algas päevasoojade vähenemisega möödunud nädalal. Tänavusel aastal on looduses paljud asjad „peapeale pööratud“. Suviõunad said alles äsja küpseteks. Hilissuvi ja varasügis kohati päris arvestatava sademete hulgaga: osa terevilja veel koristada, paljud sügistööd tegemata, kuid põllud ei kanna paiguti enam tehnikat. Puudel märkame esimesi erksaid värvilaike, kased kaotavad tuulepuhangutes lehti ning alusmets paistab veidi rohkem läbi, linnud rändavad…

Foto Arne Ader

Tõmmuvaerad

Tõmmuvaeras        Melanitta fusca

Vaikse ilmaga on mererannast ujuvaid vaeraparvi näha.

Kuidas neid kaugelt ära tunda? Tõmmuvaeraste salgad lendavad mere kohal madalal ja salga lennupilt lennupilt on selline lainetav. Meil ollakse harvad pesitsejad vast ainult mõnisada paari. Läbirändajad kohtame tihemini loode- ja läänerannikul, vähesel määral ka Peipsil. Avaveelahvandustes talvitujad jääb meie vetesse samuti kasinalt.

Pahereti pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Pool tundi tigedat lammutamist ja sookurgede rändekaamera pilt oli kadunud. Mikrofon jäi akude pealt tööle ja võisime vaid tõdeda, et seadmete rappimine kestis kokku pea tunni jagu…

Lähipäevil läheme koristama riismeid ja alles siis saab öelda, mida seadmetest annab taastada, remontida või mis nõuab välja vahetamist. Heli järgi võis otsustada, et teravate ning tugevate okastega kibuvitsapõõsasse kinnitatud päikesepaneel trambiti samuti puruks.

Kui olukord selge anname toimunust ülevaate.

Fotod Arne Ader

Karvane viirpuu

Viirpuud       Craetagus

Viirpuud ongi üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.

Kuidas siis uued liigid tekivad? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt, andes kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Mõned nendest ongi Eestis tekkinud ning levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Parkides ja aedades kasvavaid liike on juba üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.